III-1/3-92/94

III -1/3 -92 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea Kalm, Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas Tartu,

1. novembril 1994.aastal avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja A.T. süüdistuses KrK §-de 139 lg.2 p.1,2 ja 3 ning 197 lg.2 p.2 järgi prokuröri avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Tallinna Linnakohtu
2. mai 1994.a. ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.juuni 1994.a. otsustes. Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A.T. oli Tallinna Linnakohtu
3. mai 1994.a. otsusega süüdi tunnistatud KrK § 139 lg.2 p.1,2 ja 3 järgi ning karistatud 3 aasta ja 3 kuulise vabadusekaotusega ning KrK § 197 lg.2 p.2 järgi 1 aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel loeti lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust, millele KrK § 41 alusel liideti osaliselt Tallinna Linnakohtu 16.novembri 1992.a. otsusega mõistetud ja kandmata karistus ning loeti kahe kohtuotsuse järgi lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust noortevanglas. Apellatsioonkaebuses taotles A.T. talle KrK § 197 lg.2 p.2 järgi inkrimineeritud teo ümberkvalifitseerimist KrK §-de 15 lg.2 ja 197 lg.2 p.2 järgi - see on mootorsõiduki ärandamise katsena. Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuni 1994.a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
5. mai 1994.a. otsus muutmata. Riigiprokuröri asetäitja avalduses kohtuvea parandamiseks korratakse sisuliselt süüdimõistetu apellatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri arvamuse, milles toetatakse avalduses sisalduvat taotlust, leidis: A.T. oli KrK § 197 lg.2 p.2 järgi süüdi tunnistatud selles, et ta 13.aprillil 1993.a. tungis koos teiste kohtualustega Xxxxxxxxx, Xxxxx mnt. xxx "x" maja ette pargitud autosse GAZ-24 eesmärgiga seda ärandada. Mootorit käivitamata lükati auto parkimiskohast umbes 200 meetrit eemale ja alles seejärel püüti seda käivitada. Politseiauto möödasõit sundis kurjategijaid põgenema ja loobuma eesmärgi realiseerimisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et KrK §-s 197 tähendatud kuritegu tuleb lugeda lõpuleviiduks hetkest, mil isik on hõivanud mootorsõiduki ajutise kasutamise eesmärgil ning sõitnud sellega peatumis- või parkimiskohast ära. Kusjuures mootorsõidukiga sõitmise mõiste sisustamisel tuleb lähtuda auto sihtotstarbest - võimalusest autos olles liikuda selle auto mootori jõudu kasutades. Käsitletaval juhtumil on tõendatud tänavale pargitud auto hõivamine ja auto ajutise kasutamise eesmärk. Samuti on tõendatud, et ärandamise lõpuleviimist - autoga parkimiskohast ärasõitmist takistasid objektiivsed asjaolud ning seetõttu tuleb A.T. käitumine kvalifitseerida transpordivahendi ärandamise katsena. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS §-dele 39 lg.2 p.1; 63 p.3; 65 lg.3 ja 77 9, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
6. Tühistada osaliselt Tallinna Linnakohtu
7. mai 1994.a. ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.juuni 1994.a. otsused A.T. süüditunnistamises KrK § 197 lg.2 p.2 järgi ning tunnistada A.T. süüdi KrK §-de 15 lg.2 ja 197 lg.2 p.2 järgi. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
8. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
9. novembril 1994.a. ega kuulu edasikaebamisele. Riigikohtunikud Lea Kalm Eerik Kergandberg Peeter Vaher