III-1/1-2/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium, koosseisus Jüri ILVEST, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER vaatas Tartus
- jaanuaril 1995.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja R. U. süüdistuses KrK § 78" lg 2 järgi Riigiprokuratuuri prokuröri kassatsioonprotesti alusel Tartu Ringkonnakohtu
- novembri 1994.a. otsuse peale. Protsessiosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo VEE, süüdimõistetu R. U. ja tema kaitsja vandeadvokaat Marge TAMME. R. U. tunnistati Jõgeva Maakohtu
- augusti 1994.a. otsusega süüdi KrK § 78" lg 2 järgi selles, et ta kutsealusena alates märtsist 1993.a. hoidub tahtlikult kõrvale kaitsejõudude tegevteenistusse ilmumisest ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Maakohus lähtus käitumisele õigusliku hinnangu andmisel ja karistusmäära valikul R. U. käitumislaadist ja isiksusetunnustest - tema jätkuvalt ükskõiksest suhtumisest kaitsejõudude tegevteenistusse kutsumisest tulenevatesse kohustustesse. Tartu Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas süüdimõistetu karistuse karmuse. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma
- novembri 1994.a. otsusega tühistas vaidlustatud Jõgeva Maakohtu otsuse põhjendusel, et on kohaldatud ebaõiget kriminaalseadust. Ringkonnakohus on seostanud R. U. käitumise KrK § 78" uue redaktsiooni kehtestamisega 1993.a. juunis ning leidnud, et R. U. sooritas inkrimineeritavad teod sellest varem. Tegevteenistusest kõrvalehoidumise hindamisel on tõenditena tähtsustatud vaid neid kirjalikke kutseid, milliseid sai R. U. isiklikult allkirja vastu kätte. Sellest lähtuvalt tühistas apellatsioonikohus Jõgeva Maakohtu
- augusti 1994.a. otsuse ning mõistis R. U. KrK § 78" järgi 2 kuud ja 14 päeva aresti ning luges selle kantuks. Riigiprokuratuuri prokurör ei vaidlusta oma kassatsioonprotestis karistuse kergendamist, küll aga neid põhimõtteid, millega Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tuletas õigusliku hinnangu R. U. käitumisele. Rõhutatakse, et tõendite kogumi järgi oli R. U. kuni tema kriminaalvastutusele võtmiseni jätkuvalt teadlik sõjaväeteenistusse ilmumise kohustusest ning ta käitumine on käsitletav vältava kuriteona, mille puhul kuulub kohaldamisele kuritegeliku seisundi lõppemise ajal kehtiv seadus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes jäi kassatsioonprotestis esitatud seisukohtade juurde; süüdimõistetu R. U., kes ei vaidlustanud oma jätkuvat süüd, kuid ei toetanud kassatsioonprotesti ning tema kaitsja, kes vaidles protestile vastu: l e i d i s: Jõgeva Maakohtu
- augusti 1994.a. otsusega on objektiivselt tuvastatud, et R. U. sai kutsealusena kaitsejõudude tegevteenistusse suunamisega seotud kutsekomisjoni kutseid isiklikult kätte alates 1993.a. märtsikuu algusest korduvalt, samavõrra jättes neile reageerimata.
- juunist 1993.a. lõpetas ta omavoliliselt ja põhjuseta suhted tema tervislikku seisundit hindama asunud arstliku komisjoniga. 1993.a. sügisel ja 1994.a. kevadel vältis ta kutsete isiklikku vastuvõtmist, kuid oli oma kohustustest kõige eelnenu ja lähikondsete kaudu teadlik.
- juunil 1994.a. algatati R. U. käitumise põhjal kriminaalasi KrK § 78" lg.2 tunnustel. Sellistena tuvastatud tehiolude puhul on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium põhjenduseta välistanud R. U. käitumise vastavuse vältava kuriteo tunnustega. Kutsekomisjoni kirjalike ja adressaadile kätte antud kutsete sihiteadlikust ignoreerimisest tekkis vältav kuritegelik seisund, mille kestel süüdlane rikkus temale karistuse ähvardusel pandud kohustust pidevalt. See oma kohustuste rikkumine kuritegeliku seisundi kestel väljendub tegevusetuses. Kuritegelik seisund on tuvastatult kestnud üle ajalise piiri, millena on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rõhutatult käsitlenud KrK § 78" uue redaktsiooni kehtestamist 1993.a. juunis. Seega mõistis Jõgeva Maakohus
- augusti 1994.a. otsusega R. U. põhjendatult süüdi KrK § 78" lg.2 järgi lähtudes käesoleval ajal kehtivast kriminaalseaduse redaktsioonist, kuna kuritegelik seisund, mis algas KrK § 78" eelmise redaktsiooni kehtimise ajal, vältas ka pärast uue redaktsiooni kehtestamist. Samuti põhjendatult arvestas maakohus õiguslike järelduste tegemisel süüdlase allkirjastatud dokumentide kõrval muid tõendeid, mis kinnitasid vältavale kuriteole tunnusliku kuritegeliku seisundi jätkumist. Kriminaalõiguslikus mõttes hõlmab kaitsejõudude tegevteenistusse ilmumisest kõrvalehoidumise mõiste muuhulgas ka kutsealuse sihiteadliku kõrvalehoidumise tegevteenistusele eelnevatest kohustuslikest toimingutest s.h. tervisliku seisundi kontrollimisest arstliku komisjoni poolt. Juhindudes AKKS § 63 p.2, 64 p.3 ja 65 lg.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
- Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
- novembri 1994.a. otsus R. U. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
- Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
- jaanuaril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Jüri Rätsep, Peeter Vaher