III-1/1-6/95

III-1/1-6/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. veebruaril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas läbi kriminaalasja V. M. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p. 1,2,3, 139 lg 2 p. 1,2,3 ja 141" lg 2 p. 2 järgi ning V. U. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p. 1,2,3 järgi riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotesti alusel Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri 1994.a. otsuse peale. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu
3. septembri 1994.a. otsusega on tuvastatud, et V. M. ja V. U. on teiste hulgas osalenud mitme grupilise varavastase kuriteo toimepanemises. V. M. karistati KrK § 140 lg 2 p. 1,2,3; 139 lg.2 p. 1,2,3 ja 141" lg 2 p. 2 järgi koondkaristusega 3 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas, V. U. KrK § 139 lg 2 p. 1,2,3 järgi rahatrahviga 100 päevamäära, s.o 1500 EEK. Muuhulgas tunnistati nad süüdi ka selles, et nad
4. jaanuari 1993 öösel, eelneval kokkuleppel koos S. O.-ga lõhkusid ukse ja tungisid T. X tee Cb asuvasse keldrisse, kust varastasid kannatanu N. K. kuurist 2 kotti suhkrut ja muid toiduaineid. Linnakohus jättis küll varastatud vara loetelust välja 9 purki värvi, tungraua, luku, kruvikeerajate ja mutrivõtmete komplektid, kuid luges nende kaotsimineku tõendatuks ja seotuks kohtualuste käitumisega, kes lõhkusid lahti kannatanu kuuri ja lõid sellega võimaluse vara kaotsiminekuks. Selle episoodiga seoses mõisteti V. M.-lt ja V. U.-lt solidaarselt välja kannatanu N. K. kasuks 815 EEK selle varastatud ja kaotsiläinud vara katteks, mida süüdlastelt kätte ei saadud. S. O. suhtes oli kriminaalmenetlus lõpetatud seoses tema surmaga. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalasjade kohtukolleegium muutis
5. novembri 1994.a. otsusega linnakohtu otsuse kannatanu N. K. kasuks väljamõistetud summa osas. Asuti seisukohale, et esimese astme kohus on õigesti piiritlenud varguse mahu ning, kuna M. ja U. peeti pärast varguse toimepanemist kinni, ei ole õiguspärane inkrimineerida just neile vastutust kannatanu vara säilivuse eest pärast nende poolt toimepandud vargust. Sel kaalutlusel vähendati väljamõistetud kahjusummat süüdistusest väljajäetud vara väärtuse - 435 EEK võrra. Ringkonnakohtu
6. novembri 1994.a. otsuse peale esitatud kassatsioonprotestis ei nõustu riigiprokuröri asetäitja kriminaalkolleegiumi järeldustega. Tuginedes kohtupraktikas tunnustatud seisukohale, mille kohaselt kuritegude puhul kuritegeliku käitumise tagajärjel tekkinud vara kaitsetuse tingimustes vastutab vara kaotsimineku eest kuriteo toimepannud isik, taotleb riigiprokuröri asetäitja ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist tsiviilhagi väljamõistmise suhtes tehtud uue otsuse osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas protesti, leidis: Tallinna Linnakohtu
7. septembri 1994.a. otsuses on tõenditele vastavalt piiritletud V. M. ja V. U. osavõtul toimepandud varguste maht, samuti nende kuritegeliku käitumisega tekkinud kahju ulatus. Õigesti rõhutatakse, et varguse sooritamiseks lõhkusid süüdimõistetud lahti kannatanu kuuri ja jätsid selle avatuks, millega lõid võimaluse teiste isikute juurdepääsuks kannatanu varale. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. novembri 1994.a. otsus on nende seisukohtade kummutamiseks veenvalt motiveerimata. Vara omanik on õigustatud pidama oma lukustatud ruumis paiknevat vara kaitstuks varguse ja muul viisil kaotsimineku eest. Kuritegeliku ründe puhul luku ja ukse lahtilõhkumise ning ruumi või liiklusvahendi avatuks jätmisega loob süüdlane lihtsustatud juurdepääsu omaniku varale ning võtab endale vastutuse ka selle valvetusest tingitud jätkuva kaotsimineku või riknemise eest. V. M. ja V. U. jätsid nende osavõtul toimunud sissemurdmise järel mitmeks tunniks avatuks kannatanu N. K. vara hoiuruumi, võimalasid kõrvaliste isikute vaba juurdepääsu omaniku poolt eelnevalt lukkudega suletud ruumi ja võtsid endale õigusliku vastutuse kogu kaotsiläinud vara eest. Selliste asjaolude puhul ei olnud apellatsioonikohtul põhjendatavat alust väljamõistetud kahjusumma vähendamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p.2, 64 p. 1 ja 65 lg.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
10. novembri 1994.a. otsus V. M. ja V. U. süüdistusasjas osas, millega tehti uus otsus tsiviilhagi väljamõistmises kannatanu N. K. kasuks ning saata kriminaalasi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
11. Riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
12. veebruaril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep