III-1/1-11/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 21. märtsil 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul ko

§ 204

lg 1 järgi Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss, süüdimõistetu S. R. , tema kaitsja vandeadvokaat Mare Laur ning kannatanu J. V. Tartu Linnakohtu 7. novembri 1994. a. otsusega mõisteti S. R.

§ 204lg 1 järgi süüdi selles, et ta juhtides 10.

veebruaril

1. a. kella 13.25 ajal Tartu linnas X maanteel talle kuuluvat sõiduautot VAZ-2102 keskmise astme alkoholijoobes, ei vähendanud kiirust ega peatunud sõiduteed ületanud lastekolonnile tee andmiseks vaatamata lapsi saatnud õpetaja märguannetele, mille tulemusena sõitis otsa 7-aastasele P. V. põhjustades viimase surma. Talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust § 47 kohaldamisega tingimisi 3-aastase katseajaga ühes liiklusvahendi juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks. Tartu abiprokuröri L. Auväärti apellatsioonprotestis vaidlustati karistuse mittevastavus põhjustatule liigse leebuse tõttu. Tartu Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a. otsusega jäeti Tartu Linnakohtu
4. novembri
5. a. otsus muutmata, apellatsioonprotest rahuldamata. Selle kohtulahendi tühistamiseks karistuse leebuse motiivil on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee. Kassaator ei nõustu vastutust kergendavate asjaolude liialdatud rõhutamisega kohtuotsuses, leides et ka puhtsüdamlik kahetsus on ekslikult tuletatud kohtualuse oluliste tehiolude kohta antud puiklevatest ütlustest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kes jäi kassatsioonprotestis esitatud seisukohtade juurde, süüdimõistetu S. R. ja tema kaitsja, kes selgitasid viimase poolt varem esitatud kirjalikke vastuväiteid ning kannatanu J. V., kes karistuse karmistamist ei taotlenud, leidis:

§ 204

lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse alused isikutele, kes mootorsõiduki ohutu liiklemise nõudeid eirates põhjustavad kannatanu surma või üliraske või raske kehavigastuse ning määratleb karistusena vabadusekaotuse kuni viie aastani. Süüdimõistetu S. R., juhtinud keskmise alkoholijoobe seisundis liiklustihedal ajal ja kohas oma sõiduautot, ei olnud suuteline enda süül oma käitumise ohtlikkust ja liiklusolude keerukust hindama ning põhjustas käsitletud õiguslikule hinnangule vastava maksimaalse tagajärje - lastekolonnis tänavat ületanud 7-aastase P. V. hukkumise.

§ 47

sätestatud karistusest tingimuslik vabastamine on süüdlase suhtes sanktsioonis ettenähtud vabadusekaotuse mittekohaldamise võimalus, kui seda tingib tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste arvestamine. S. R. käitumine liiklusõnnetuse eel ja ajal ning sellest tingitud maksimaalselt raske tagajärje põhjustamine ei anna alust põhikaristusest tingimisi vabastamiseks

§ 47sätestatud alustel.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p. 2, 64 p. 4 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1. Tühistada Tartu Linnakohtu
2. novembri
3. a. ja Tartu Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a. otsus S. R. karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi arutamiseks Tartu Linnakohtule teises kohtukoosseisus.
6. Riigiprokuratuuri prokuröri protest rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
7. märtsil
8. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher