III-1/1-12/95

III-1/1-12/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. märtsil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. E. süüdistuses KrK § 17 lg.6 - 139 lg 2 p. 3; 15 lg 2 - 1641 lg 2 p. 1 järgi ja V. L. süüdistuses KrK § 17 lg 6 - 139 lg 2 p. 3; 15 lg 2 - 1641 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu V. L. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas. Tartu Linnakohtu
3. oktoobri
4. a. otsusega on J. E. süüdi mõistetud KrK § 17 lg 6 - 139 lg 2 p. 3 järgi selles, et ta
5. augustil
6. a. Tartu Üksiku Jalaväekompanii tunnimehena aitas kaasa G. B. kütteõli salajasel vargusel sellega, et ta lubatud rahalise hüvituse eest ei takistanud viimase liikumist ja tegevust valvataval Tartu Raadi Lennuvälja territooriumil G. B. pumpas 800 kg. õli veoauto GAZ tsisterni, tekitades vargusega kahju 6 400 EEK. J. E. ja V. L. mõisteti KrK § 17 lg 6 - 139 lg.2 p. 3 järgi süüdi ka selles, et nad
7. augustil
8. a. tunnimeestena Tartu ÜJK poolt valvataval Tartu Raadi Lennuväljal aitasid G. B. kaasa järjekordsel vedelkütuse salajasel vargusel sellega, et nad viimaselt saadud rahasumma eest ei takistanud tal varastada Tartu Raadi Lennuvälja teisest kütuselaost topelt tsisternidega veoautoga MAZ 15 700 l. vedelkütust väärtusega 11 775 EEK. Analoogilisel alusel on samas asjas süüdi mõistetud M. J. Tartu Linnakohus mõistis V. L. süüdi veel KrK § 1641 lg 1 järgi selles, et ta
9. augustil
10. a. Tartus Raadi Lennuvälja territooriumil sai J. E. vahendusel altkäemaksu 970 EEK teiste tunnimeestega jaotamiseks. V. L. karistati koondkaristusega 4 kuud vabadusekaotust, kohaldades KrK § 47 sätteid 2 aastase katseajaga. J. E. mõistis Tartu Linnakohus süüdi veel KrK § 128 järgi. Väidetud altkäemaksuga seonduvalt mõisteti J. E. süüdi KrK § 1641 lg 2 p. 1 järgi - osavõtjana 50.- ja 970.EEK jaotamisest. KrK § 40 lg 1 kohaldamisega mõisteti J. E. osundatud kuritegude kogumi eest 6 kuud vabadusekaotust, millele liideti Tartu Maakohtu
11. novembri
12. a. otsuse alusel mõistetud kandmata karistusest 2 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel mõisteti talle kohtuotsuste kogumi eest 2 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tartu Linnakohtu otsusega G. B. süüdimõistmist KrK § 139 lg 2 p. 3 ja 165 lg 2 p. 1 järgi ning tema karistamist § 40 kohaldamisega koondkaristusega 1 aasta ja 3 kuud vabadusekaotust ei ole apellatsiooni - ega kassatsioonikorras vaidlustatud. J. E. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, V. L. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukase ja M. J. kaitsja vandeadvokaat Heli Sillaotsa apellatsioonkaebuste alusel vaatas kriminaalasja läbi Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium. Kaitsjad taotlesid oma kaitsealuste õigeksmõistmist kõigi nendele inkrimineeritud paragrahvide järgi kuriteokoosseisude puudumise tõttu. Kaitsjad asusid seisukohal, et Tartust Raadi Lennuvälja kütusemahutitest autotsisternidesse tangitud ja G. B. poolt äraviidud nn. kütus oli Vene sõjaväe poolt maha jäetud, kellegi poolt arvelevõtmata, kontrollimata, mõõtmata ja hindamata vedelik, mille võtmist ei saa käsitleda vargusena ja sellega seonduvat vargusele kaasaaitamisena. Altkäemaksu võtmise ja vahendamise mõttes ei olnud süüdimõistetud ametiseisundi puudumise tõttu kuriteo subjektideks. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma
13. detsembri
14. a. otsuses veelkord käsitlenud kriminaalasjas tuvastatud tehiolusid ja süüdimõistetute käitumisele antud õiguslikke hinnanguid. Ringkonnakohus ei jaga apellantide seisukohti, mis käsitlevad varguse objekti puudumist kütteõli väärtuse eitamise kaudu. Altkäemaksu vahendusena inkrimineeritud teod kvalifitseeris Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ümber altkäemaksu vahendamise katsena KrK § 15 lg 2 mõttes. Süüdistuses KrK § 128 järgi mõisteti J. E. õigeks. Jätkuvalt on ka ringkonnakohtu hinnangud vaidlustanud J. E. ja V. L. kaitsjad, kelle kassatsioonkaebustes taotletakse nende kaitsealuste õigeksmõistmist apellatsioonkaebustes toodud motiividel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära V. L. kaitsja vandeadvokaat A.-E. Lukase seletuse, milles ta jäi kassatsioonkaebuses sisalduva taotluse juurde, samuti prokuröri seletuse, milles paluti jätta kassatsioonkaebused rahuldamata, tuvastas: J. E., V. L. ja M. J. on õigesti süüdi mõistetud KrK § 17 lg 6 - 139 lg 2 p. 3 järgi ning Tartu Ringkonnakohtu
15. detsembri
16. a. otsuses on tuvastatud tehioludele vastavalt käsitletud süüdimõistmise puhul arvestatud õiguslikku alust. EV Ülemnõukogu
17. jaanuari
18. a. otsuse "Eesti Vabariigi territooriumil endise NSV Liidu relvajõudude halduses olevate hoonete, rajatiste, relvastuse, lahingutehnika, varustuse ja muu vara Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise kohta" p. 1 kohaselt tunnistati endise NSV Liidu relvajõudude struktuurüksuste halduses olnud vara Eesti Vabariigi omandiks ilma mingisuguste tingimusteta. Kõrgema riigivõimuorgani see otsus lükkab ümber väited, nagu puudunuks Tartu Raadi Lennuvälja tsisternides paiknenud kütteõlil omanik. Sama otsuse p. 2 kohustas EV Valitsust kindlaks määrama Eesti Vabariigi territooriumil asunud endise NSV Liidu relvajõudude struktuurüksuste halduses olnud vara koosseisu. Vabariigi Valitsuse
19. juuli
20. a. korralduse p. 1 kohaselt anti Vene Föderatsiooni relvajõududelt ülevõetud vara Tartu linna munitsipaalomandusse. Etteheited vara arvelevõtmise operatiivsuse ja täpsuse suhtes ei saa olla põhistuseks vara väärtusetuks tunnistamisele veel seetõttu, et vaidlusaluse kütteõli varastas G. B. enne üleandmisaktide vormistamist pädevate komisjonide poolt. See, et G. B. läbimõeldult ja korduvalt talle teadaolevat kütteõli Tartust Pärnumaale vedas ning sellega seoses olulisi kulutusi tegi ei kinnita versiooni varastatud kütteõli vähesest või sootuks puudunud väärtusest. Süüdistuse käsitletud osas on Tartu Ringkonnakohus õigesti juhindunud KrMK § 50 mõttest. Seevastu on altkäemakse käsitlevas osas kohtulahendites niisuguseid vastuolusid, mis ei anna alust J. E. ja V. L. süüdimõistmiseks altkäemaksu vahendamise ega ka vahendamise katse eest. Altkäemaksu vahenduse all mõeldakse altkäemaksuandja või -võtja palvel või ülesandel altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele või täitmisele kaasaaitamist. Objektiivsest küljest eeldab see kaasaaitamine vahenduslikku tegevust, mis väljendub läbirääkimiste pidamises altkäemaksuvõtja ja -andja vahel. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et G. B. andes raha, ei väljendanud soovi kellelegi raha altkäemaksu esemena edasiandmiseks. Samuti ei ole tuvastatud, et keegi oleks teinud J. E. või V. L. ülesandeks saavutada kokkulepe G. B., et ülesande andjaile antaks altkäemaksu. J. E. ja V. L. omaalgatuslik tegutsemine G. B. saadud summa jaotamisel ei moodusta KrK § 1641 objektiivset külge ei altkäemaksu vahenduse ega selle katse mõttes. Sellest tulenevalt puudub piisav õiguslik põhistus J. E. süüdimõistmiseks KrK § 15 lg 2 - 1641 lg 2 p. 1 järgi ja V. L. süüdimõistmiseks KrK § 15 lg 2 - 1641 lg
21. Juhindudes AKKS § 63 p. 3, § 65 lg 3 ja § 39 lg 2 p. 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
22. Tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu
23. detsembri
24. a. otsus J. E. ja V. L. süüdimõistmises KrK § 15 lg 2 - 1641 lg 1 järgi ning mõista nad õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu nende käitumises.
25. Tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu
26. detsembri
27. a. otsus J. E. suhtes karistuse liitmises KrK § 40 lg 1 järgi.
28. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata
29. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt ning kassatsioonkautsjonid tagastada. Kohtuotsus jõustub
30. märtsil
31. a. ning edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher