III-1/1-16/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 18.aprillil 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsioonikorras läbi kriminaalasja J. A. süüdistuses KrK § 204 lg.1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J. A. oli süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu
- novembri 1994.a. otsusega KrK § 204 lg.1 järgi selles, et ta
- mail 1994.a. kell 8.55 Tallinnas X pst. maja nr. 247 juures paikneval kvartalisisesel teel sõiduautoga "Opel Ascona" tagurdades rikkus liikluseeskirjade punkte 33 ja 34.3, sõitis otsa jalakäija G. S. ja põhjustas viimasele raske kehavigastuse. Karistuseks mõisteti J. A.-le üks aasta vabadusekaotust ja tuginedes KrK §-le 47 vabastati ta tingimisi karistuse kandmisest kahe aastase katseajaga. Tallinna Linnakohtu
- novembri 1994.a. otsuse vaidlustas apellatsioonikorras J. A. kaitsja advokaat Jüri Leppik, kes taotles kohtuotsuse tühistamist seoses tema poolt väidetud kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkusega, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavusega faktilistele asjaoludele ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega. Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari 1995.a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
- novembri 1994.a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari 1995.a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse J. A. kaitsja advokaat Jüri Leppik. Kassaator taotleb viimatinimetatud kohtuotsuse tühistamist seoses kriminaalseaduse väidetavalt ebaõige kohaldamisega. Kassaatori väidete kohaselt on J. A. kriminaalvastutus KrK § 204 lg.1 järgi välistatud seetõttu, et alates põhiseaduse kehtimahakkamisest oleks tema arvates tulnud eranditult kõik üldnormatiivse iseloomuga õigusaktid avaldada Riigi Teatajas. Kuna käsitletava liiklusõnnetuse toimumise ajal ei olnud liikluseeskirju, millele osundatakse kriminaalkoodeksi nimetatud paragrahvis, Riigi Teatajas avaldatud, siis ei saanud nad kassaatori arvates ka kehtida. Kriminaalasja kassatsioonikorras läbivaatamisel
- märtsil 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelise kohtukoosseisu poolt tekkisid kohtukoosseisu liikmetel põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel ning seetõttu ja tuginedes AKKS §-le 58 lg.1 määrati kriminaalasi kassatsioonikorras läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja seletuse, milles toetati kaebuses sisalduvat taotlust ja prokuröri seletuse, milles paluti jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, t u v a s t a s: Vastavalt põhiseaduse §-le 3 lg.2 saavad täitmiseks kohustuslikud olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse nimetatud sättest, samuti selle sätte kontekstist põhiseaduse VII peatüki ja §-ga 87 p.6 ei tulene, et terminit "seadus" kasutatakse põhiseaduses vaid kõrgeimat juriidilist jõudu omavate õigusaktide tähistamiseks. Samas Riigikohtu kriminaalkolleegium möönab, et kooskõlas õigusriigi üldpõhimõtetega võib eranditult kõigi õigusaktide kehtivuse pidestamine nende avaldamisega olla põhiseaduse mõtteks. Käsitletava põhiseaduse sätte tõlgendus ei ole vastuolus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses 21.märtsist 1995.a. tsiviilasjas III-2/1-17/95 esitatud tõlgendusega. Viimatinimetatud kohtuotsuses on otsesõnu märgitud, et vaid TsK §-des 190 lg.1 ja 191 lg.1 tuleb termini "seadus" all mõista ka seadusest alamalseisvat normatiivakti. Vastavalt põhiseaduse §-le 108 on seaduste kehtivuse obligatoorseks eeltingimuseks nende avaldamine Riigi Teatajas. Kooskõlas põhiseaduse §-dega 3 lg 2 ja 108 sätestati Eestis esmakordselt liikluse kõige olulisemad põhimõtted seaduses - liiklusseaduses, mis avaldati Riigi Teatajas (RT 1992, nr.12, art. 193). Mõistetavalt ei võimalda seadustele omane õigusliku regulatsiooni detailsuse aste paigutada liiklusseaduse raamidesse liikluse üksikküsimuste lahendusi, mis on kas tehnilise iseloomuga või eeldavad graafilise vormi kasutamist. Seetõttu on täiesti loogiline, et liiklusseaduse §-s 3 delegeeritakse Vabariigi Valitsusele liikluseeskirja väljaandmise õigus. Kassaatori väide, et liikluseeskirjade väljaandmise delegeerimine valitsusele on põhiseadusega vastuolus, ei ole põhjendatud. Eesti Vabariigi liikluseeskiri kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse
- juuli
- a. määrusega ja vastavalt selles määruses sätestatule kehtestati see
- jaanuarist 1993.a. ilma, et teda oleks avaldatud Riigi Teatajas. Selline liikluseeskirja kehtestamise kord ei ole vastuolus liikluseeskirja kinnitamise ajal kehtinud Riigi Teataja väljaandmise korraga, mis omakorda oli kinnitatud Eesti Vabariigi valitsuse 23.mai 1990.a. määrusega nr.
- Selle korra kehtivus liikluseeskirja kinnitamise ajal tuleneb põhiseaduse rakendamise seaduse §-st 3: seda korda ei olnud tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. Nimetatud korra punktis 2.2 sätestati tõepoolest, et Riigi Teataja teises osas avaldatakse Eesti Vabariigi Valitsuse määrusi, millel on normatiivne iseloom või üldine tähtsus. Esiteks ei võimalda aga selline sõnastus järeldada, et eranditult kõik valitsuse määrused oleksid pidanud olema avaldatud Riigi Teatajas. Nimetatud korra punktist kolm tulenes aga otseselt mõnede õigusaktide Riigi Teatajas mitteavaldamise võimalikkus. Teiseks ei nähtu ei käsitletava korra punktist 2.2., ega ka mitte selle korra muudest sätetest, et õigusakti kehtivus oleks olnud üheselt ja ilma erandita seotud tema avaldamisega Riigi Teatajas. Oluline on siinjuures rõhutada, et käsitletava liiklusõnnetuse ajal kehtinud liikluseeskirja, samuti selle kommenteeritud väljaannet oli erinevate kirjastuste poolt korduvalt massitiraa"ides välja antud ja see oli ning on kättesaadav kõigile liiklejaile. Alles 14.aprillil 1993.a. välja kuulutatud Riigi Teataja Seadusega on esmakordselt eranditult kõigi õigusaktide kehtivus seotud nende avaldamisega Riigi Teatajas. Kuid sellel seadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu Eesti Vabariigi Valitsuse
- juuli
- a. määrusega kinnitatud liikluseeskirja kehtivuse suhtes. Seega on KrK § 204 dispositsiooni sisustamine Vabariigi Valitsuse
- juuli 1992.a. määrusega kehtestatud liikluseeskirjaga põhjendatud ja J. A. süüditunnistamine kriminaalkoodeksi nimetatud paragrahvi järgi seaduslik. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS §-dele 63 p.1; ja 65 lg.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari 1995.a. otsus J. A. süüditunnistamises KrK § 204 lg.1 järgi muutmata.
- Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
- aprillil 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher