III-1/1-20/95

III-1/1-20/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 11.aprillil 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja T. P. süüdistuses KrK § 107 lg.2 p.1 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. T. P. oli Tallinna Linnakohtu

1. detsembri 1994.a. otsusega süüdi tunnistatud KrK § 107 lg.2 p.1 järgi selles, et ta 05.juulil 1994.a. kella 14.30 paiku Tallinnas, X teel maja number 6 ees tõukas tülitsemise käigus pikali ning peksis seejärel jalgadega maas lamavat T. V. pea ja keha piirkonda, mille tagajärjel viimane sai üliraskeid kehavigastusi ja suri 13.juulil 1994.a. Süüksarvatud teo eest karistati T. P. viie aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. T. P. kaitsjad Ants Vilms ja Leon Glikman vaidlustasid kohtuotsuse apellatsioonikorras, taotledes selle tühistamist ning T. P. õigeksmõistmist. Tallinna Ringkonnakohtu poolt 13.veebruaril 1995.a eelmenetluse tulemina tehtud määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu
2. detsembri 1994.a. otsus kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise motiivil ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtusse alates kohtu alla andmise staadiumist. Tallinna Ringkonnakohtu
3. veebruari 1995.a. määruse peale esitas Riigikohtule eriprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Eriprotestis taotletakse nimetatud määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist apellatsioonikorras arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse. Tuginedes AKKS §-le 45 lg.3, esitas eriprotestile vastuväite vandeadvokaat Aleksander Glikman, kes taotleb jätta Tallinna Ringkonnakohtu
4. veebruari 1995.a. määrus muutmata ja eriprotest rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles toetati eriprotesti, tuvastas: Tallinna Ringkonnakohtul puudus antud juhul seaduslik alus saata kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtusse. Vastavalt AKKS §-le 14 lg.1 võib ringkonnakohus kohtuistungi ettevalmistamisel saata kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks siis, kui ta tuvastab kriminaalprotsessi seaduse olulise rikkumise, mis välistab kohtuotsuse seaduslikkuse. Riigikohtu otsuses
5. detsembrist 1994.a. T.J.-i süüdistusasjas on rõhutatud, et kooskõlas AKKS §-ga 39 lg.4 ei ole apellatsioonikohtul õigust tunnistada oluliseks sellist tuvastatud kriminaalprotsessi seaduse rikkumist, mis ei sisaldu AKKS §-s 39 lg.
6. Seega on ringkonnakohus eelmenetlusel õigustatud kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule tagasi saatma vaid siis, kui ta tuvastab ühe AKKS §-s 39 lg.3 loetletud protsessiseaduse rikkumistest ja põhjendab, et kõnealune rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse. Tallinna Ringkonnakohtu
7. veebruari 1995.a. määrusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks tuvastanud mingi protsessiseaduse rikkumise, mis on loetletud AKKS §-s 39 lg.
8. Seega on Tallinna Ringkonnakohus kriminaalasja Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks saatmisel ise oluliselt rikkunud kriminaalprotsessiseadust. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS §-dele 39 lg.4; 63 p.2; 64 p.2 ja 77 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
10. veebruari 1995.a. määrus ja saata kriminaalasi T. P. süüdistuses KrK § 107 lg.2 p.1 järgi apellatsioonikorras arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11. Prokuröri eriprotest rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
12. aprillil 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg