Obsah (5)

§ 1243§ 141§ 185§ 140§ 40

III-1/1-22/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 18. aprillil 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalik

§-de 1243 lg 1, 141 lg 2 p. 3,5 ning 185 lg 2 järgi. Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena J. P. kaitsja vandeadvokaat Eugenia Piel ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J. P. on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 10. novembri 1994. a. otsusega

§ 1243lg 1, 141 lg 2 p.

3,5 ja 185 lg 2 järgi ning karistatud kuritegude kogumi eest § 40 alusel lõpliku karistusega 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse aja alguseks loeti

1. juuli
2. a. J. P. tunnistati süüdi selles, et ta
3. juulil
4. a. kella 12.30 paiku Tallinnas, Lauteri ja Liivalaia tänavate ristmikul, tegutses autode riisumiseks organiseeritud isikute grupi koosseisus, milline tungis relva kasutamise ähvardusel kallale A. R. Kannatanu istus RAS EMEX -ile kuuluva auto Nissan Terrano II juhiistmel ning suruti auto põrandal pikali ja toimetati metsa Maardu lähedal Kostivere tee 2-l kilomeetril. Metsas J. P. sidus kannatanu puu külge ja valvas teda koos kaaslasega kuni kella 17-ni, kusjuures kaks grupi liiget sõitsid varastatud autoga Narva linna. Seejärel J. P. vabastas kannatanu köidikuist ja sõitis ka ise Narva kus saanud kokku teiste kaaslastega, asus varastatud Nissan Terrano rooli ja sõitis EV majanduspiirile selle ületamise eesmärgil, kuid peeti kinni politsei poolt. Need teod kvalifitseeriti

§ 141lg 2 p.

3,5 järgi. Veel tunnistati J. P. süüdi kannatanu A. R. autojuhilubade riisumises (

§ 185

lg 2) ja temalt ebaseaduslikult vabaduse võtmises (

§ 1243lg 1).

Tallinna Linnakohtu

1. novembri
2. a. otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse J. P., kes oma kaebuses märgib, et mingit kuritahtlikku tahtlust tal ei olnud, teiste isikute gruppi sattus ta juhuslikult ning grupi liikmete tahtlus oli talle teadmata. Apellant väidab, et grupi tegevusest ta osa ei võtnud ja sai toimunust teada alles siis kui jõudis Maardu läheduses asuvasse metsa. Metsas ta kannatanut ei ähvardanud ega kinni ei sidunud, relva olemasolust teistel kaasosalistel ei olnud teadlik. Eeluurimise käigus andis ütlusi vastavalt uurija versioonile. Apellant leiab, et tema käitumises on

§ 140

lg 1 koosseis ja taotleb seetõttu kuriteo ümberkvalifitseerimist ning karistamist mittevabadusekaotusliku karistusega. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
3. novembri
4. a. otsus J. P. süüdimõistmise osas

§ 141lg 2 p.

3,5 järgi ja mõistetud karistuse osas. J. P. tunnistati süüdi

§ 140lg 2 p.

1,2 järgi ning karistati 3 aasta vabadusekaotusega.

§ 40alusel mõisteti J.

P. lõplikukus karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Ühtlasi tehti linnakohtu otsuses täpsustused - jäeti kohtuotsuse kirjeldavast osast välja viited kuritegude toimepanemise kohta organiseeritud grupi koosseisus konkreetsete isikute loeteluga, asendades need sõnadega "teiste isikutega eelneval kokkuleppel". Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Eugenia Piel. Kaitsja leiab, et J. P. otseselt ei osalenud A. R. sõiduauto hõivamises, röövijate poolt oli kuritegu lõpule viidud A. R. metsa toimetamisega. Kuna J. P. ei olnud teadlik, et teguseti relva ähvardusel, tuleb tema teod kvalifitseerida

§ 140lg 2 p.

1,2 järgi § 17 lg 6 kaudu kuriteo toimepanemisele kaasaaitamisena. Samuti leiab kaitsja, et J. P. ei võtnud A. R. vabadust, sest viimane oli kinni seotud juba autos teiste isikute poolt. Kaitsja taotleb J. P. mittevabadusekaotusliku karistuse mõistmist, sest ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et oleks arvestatud vastutust kergendavate asjaoludega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutuvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Eugenia Pieli seletuse, kes taotleb kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri Marge Püssi seletuse, milles ta leiab, et kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele tuvastas: Tallinna Ringkonnakohus on hinnanud tõendeid, sealhulgas kohtualuse ebajärjekindlaid ütlusi nende kogumis nagu seda nõuab KrMK § 50 mõte ning tulnud õigele järeldusele, et J. P. poolt toimepandud kuriteod on toime pandud isikute grupi eelneval kokkuleppel. J. P. on

1. augustil
2. a. kaitsja juuresolekul ülekuulatuna (toimiku lk. 54-57) andnud ütlusi selle kohta, et grupi eesmärk oli Eestist auto muretsemine ja selles oli eelnevalt kokku lepitud juba Kingissepa linnas Venemaal ning ära jaotatud ka grupi liikmete rollid kuriteo toimepanemisel. Kogu J. P. käitumine ning kannatanu A. R. ütlused kinnitavad seda, et J. P. tegutses vastavalt eelnevale kokkuleppele kuriteo täidevijana, mitte kaasaaitajana. Vahetult võttis ta osa kannatanu kinnisidumisest, s. o. temalt vabaduse võtmises, kuid vägivald, mida seejuures rakendati kannatanu suhtes, ei olnud ohtlik elule või tervisele. Ringkonnakohtu sellekohased järeldused on põhjendatud ning kooskõlas KrMK § 19 nõuetega. Karistuse mõistmisel on Tallinna Ringkonnakohus järginud

sätteid, mis reguleerivad karistuse mõistmist ja mõistnud karistuse kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ja alla keskmise sanktsioonis ettenähtud karistusmäära. Ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks aluseks Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1995. a. otsus muutmata ja J. P. kaitsja vandeadvokaat Eugenia Pieli kassatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 18. aprillil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Peeter Vaher Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep