III-1/1-23/95

III-1/1-23/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. mail 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. H. süüdistuses KrK § 139 lg.2 p.1,2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. A. H. on süüdi mõistetud ja karistatud Võru Maakohtu
2. jaanuari 1995.a. otsusega KrK §139 lg.2 p.1,2,3 järgi 11 kuu vabadusekaotusega kinnises vanglas kusjuures kantud karistuseks loeti vahi all viibimise aeg
3. veebruarist 1994.a. kuni
4. märtsini 1994.a. A. H. tunnistati süüdi selles, et ta olles varem toime pannud varavastaseid kuritegusid, ööl vastu
5. jaanuari 1994.a. tungisid eelneval kokkuleppel koos Ü. H. ja ühe kriminaalasjas kindlaks tegemata isikuga X maakonnas Y vallas Z külas ukseluku lõhkumise teel Antsla Tarbijate Ühistu S. kauplusse, kust varastas õlut, kohvi, sigarette ja maiustusi kokku 1115 krooni väärtuses. Võru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu A. H. kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklas, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja talle tingimusliku karistuse mõistmist KrK § 47 alusel. Kaebuses väidetakse, et A. H. sisuliselt ei osalenud kauplusesse sissemurdmises, tema osa piirdus vaid varastatu kohapealt äratoimetamises, ta kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut ja hüvitas tekkinud kahju. Tartu Ringkonnakohtu
6. märtsi 1995.a. otsusega tühistati Võru Maakohtu otsus A. H. mõistetud karistuse osas ja teda karistati 11 kuu vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 3 aastase katseajaga ühes kohustusega perioodiliselt end registreerida politseiasutuses. Karistusest loeti kantuks ajavahemikud
7. veebruarist 1994.a. kuni
8. märtsini 1994.a. ja 27.detsembrist 1994.a. kuni
9. märtsini 1995.a. - kokku 3 kuud ja 5 päeva. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on jätnud tähelepanuta A. H. kuriteost osavõtu astme, mis oli väiksem kui teistel kuriteos osalejatel. Maakohus on ekslikult lugenud kuriteoga tekitatud kahju hüvitajateks mõlemad kohtualused s.o. A. H. ja Ü. H., sest kahju on hüvitanud ainuisikuliselt A. H. Samuti leidis ringkonnakohus, et ei ole arvestatud 2 alaealise lapse olemasolu A. H. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Protestis väidetakse, et ringkonnakohus on rikkunud karistuste võrdleva raskuse printsiipi. A. H. on varem karistatud neljal korral, Ü. H. kolmel korral. A. H. oli
10. mail 1990.a. vabastatud karistusest tingimisi enne tähtaega, kuid juba mõne kuu möödumisel pani toime uued kuriteod, mille eest teda karistati vabadusekaotusega. Ringkonnakohus on A. H. karistusest vabastades tekitanud ebaõiglase olukorra, kus vabanes ühe kriminaalasja raames karistusest isik, keda on varem rohkem kordi karistatud kui kaassüüdimõistetut. Protestis leitakse, et ei ole õige karistusest vabastada KrK § 47 sätete kohaldamisega isikut, kes on varem neli korda karistatud vabadusekaotusega joobeseisundis toimepandud kuritegude eest. Taotletakse Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist A. H. mõistetud karistuse osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtusse. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri T. Vee seletuse, milles toetati protesti, t u v a s t a s: KrK § 20 kohaselt on karistus sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises ning on ühtlasi mõjutusvahendiks nii temale kui teistele isikutele hoidumaks niisuguste tegude toimepanemist. Kriminaalkoodeksi
11. peatükk, kuhu kuulub § 47, käsitleb karistusest vabastamist. Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 sätete alusel on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude eest karistuse mõistmisel ning arvestades seejuures süüdlase isikut. A. H. on varem neljal korral karistatud vabadusekaotusega, sealjuures ühel korral vabastatud karistusest tingimisi enne tähtaega, kuid ta ei ole õigustanud karistusest vabastamist ning jätkas kuritegude toimepanemist varsti peale kinnipidamiskohast vabanemist. Viimase kuriteo pani A. H. toime joobeseisundis. Hinnates A. H. isiksust on Tartu Ringkonnakohus asunud ekslikule seisukohale, et A. H. tuleb viienda kuriteo toimepanemise eest karistusest vabastada, arvestades tehiolusid ja süüdlase isikut. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.2; 64 p.3,4; 65 lg.3, kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
12. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. märtsi 1995.a. otsus A. H. mõistetud karistuse osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
14. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
15. mail 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep