III-1/1-25/95

III-1/1-25/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. aprillil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil vandeadvokaat A. Umursadjantsi erikaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu
5. a. määruse A. V. vahistamise küsimuses. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa vandeadvokaat A. Umursadjants ja Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss.
8. a. algatati Keskkriminaalpolitseis kriminaalasi Ida-Viru Politseiprefektuuri abikomissar A. V. vastu KrK § 161 tunnustel.
11. a. andis Tallinna Linnakohtu kohtunik M. Parts loa A. V. vahi all pidamiseks, kuna määruse kohaselt olevat ta Eesti Vabariigist lahkunud ning tema asukoht pole teada. Loa andmise juures A. V. ega tema esindaja ei viibinud.
14. a. kuulati A. V. üle kahtlustatavana ning võeti vahi alla.
17. a. esitas vandeadvokaat A. Umursadjants Kohtla-Järve Linnakohtule taotluse tõkendi muutmiseks, see taotlus laekus Tallinna Linnakohtusse
20. a. Riigikohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole see taotlus tänini läbi vaadatud. 15.03.
21. a. esitas vandeadvokaat A. Umursadjants Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus A. V. vahi alla võtmise küsimus sisuliselt lahendada ning tühistada määrus tema vahi alla võtmisest.
24. a. jättis Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium erikaebuse läbi vaatamata, leides, et tõkendi muutmise taotlus on esitatud KrMK § 771 ettenähtud tähtaja rikkumisega ja see tähtaeg on mööda lastud mõjuvate põhjusteta. Sellele määrusele esitas erikaebuse vandeadvokaat A. Umursadjants, kes taotleb Tallinna Ringkonnakohtu
27. a. määruse tühistamist ning erikaebuse saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kohus, kuulanud ära vandeadvokaat A. Umursadjantsi, kes taotles erikaebuse rahuldamist ning Riigiprokuratuuri prokuröri M. Püssi, kes palus kaebus rahuldada, leidis: KrMK § 771 kohaselt võib vahi alla võtmise peale esitada erikaebuse viie päeva jooksul Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Sama seaduse § 85 lg 1 kohaselt ei arvestata tähtaja hulka seda ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust. AKKS § 73 sätestab erikaebuse esitamise tähtajad, kuid ei reguleeri tähtaja kulgemise algust. AKKS § 6 lg 2 aga sätestab erandliku tähtaegade kulgemise alguse arvestamise vahi all viibivale isikule ja nimelt - vahi all viibiva isiku kaebeõiguse tähtaja kulgemist arvutatakse kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Riigikohtule esitatud materjalidest ei nähtu, millal sai A. V. või tema kaitsja teada kohtuniku loast tema vahi alla võtmiseks, kuid nagu nähtub tõkendi kohaldamise määrusest, oli tema asukoht veel
30. a. õiguskaitseorganitele teadmata ning V. pakkumineku oht oligi aluseks tema vahi alla võtmiseks. Seega algab tema suhtes tähtaja kulgemine mitte varem kui
33. a. - s. o. kahtlustatavana ülekuulamisele järgnevast päevast. Materjalides puuduvad andmed selle kohta, et A. V. kaitsjat oleks tema vahi alla võtmisest teavitatud varem, seda enam, et kaitsja väidete kohaselt sõlmis ta lepingu A. V. kaitsmiseks
36. a. Seega on Tallinna Ringkonnakohtus väära tõlgenduse tagaajärjel rikkunud kriminaalprotsessi seadust, mille tõttu A. V. kaitseõigus - õigus seaduses ettenähtud korras esitada kaebusi kõrgemalseisvale kohtule - on jäänud realiseerimata. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et sellist rikkumist tuleb käsitleda kriminaalprotsessi seaduse olulise rikkumisena, mis toob kaasa kohtulahendi tühistamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §§ 39 lg 4, 63 p. 2, 64 lg 2, 71 lg 2, 72 lg 2 ja 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määrus
39. a. A. V. suhtes ja saata erikaebus uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Erikaebus rahuldada. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher