III-1/1-26/95

III-1/1-26/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. mail
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe, vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. N. süüdistuses KrK § 103 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kannatanu S. P. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu
3. detsembri
4. a. otsusega tunnistati R. N. süüdi KrK § 1oo järgi ja karistati seitsme aasta vabadusekaotusega kinnises vanglas. R. N. tunnistati süüdi selles, et ta
5. märtsil
6. a. oma elukohas armukadeduse pinnal tekkinud tülis lõi tapmise eesmärgil kahel korral noaga selga abikaasale O. N. Saadud vigastuste tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetu R. N. ja tema kaitsja vandeadvokaat Viktor Brügel. Süüdimõistetu väitis, et temal puudus tahtlus tappa oma abikaasat ja linnakohus alusetult ei arvestanud tal esinenud afektiseisundit. Kaitsja taotles kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 103 järgi ja kergema karistuse mõistmist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. veebruari
8. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
9. detsembri
10. a. otsus. Ringkonnakohus tunnistas R. N. süüdi KrK § 103 järgi ja karistas teda kolme aasta vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kannatanu S. P. Kannatanu taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kuna kohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ja kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Kaebuse motiivide kohaselt on kriminaalasjas tõendatud, et R. N. on kasutanud oma abikaasa O. N. suhtes korduvalt füüsilist vägivalda. Vägivald on seisnenud O. N.-i noaga ja tapmisega ähvardamises. Ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et R. N. esines kuriteo toimepanemise ajal füsioloogiline afekt, mille kutsus esile kannatanu õigusevastane käitumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kannatanu S. P. seletuse, milles ta avaldas arvamust, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on vale ja tuleb tühistada, ning prokuröri arvamuse, et kannatanu kaebus ei kuulu rahuldamisele ringkonnakohtu otsuse seaduslikkuse tõttu, t u v a s t a s: Tallinna Linnakohtu
11. septembri
12. a. istungil määras kohus R. N.-i suhtes ekspertiisi. Ekspertiis määrati seoses vajadusega hinnata uuritava emotsionaalset seisundit temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal. Ekspertiisi nimetatakse kohtupsühholoogiliseks ekspertiisiks, mille läbiviimiseks määrati Tallinna Psühhoneuroloogiahaigla eksperdid ,kuid küsimusi ekspertidele selles määruses ei esitatud (tl.176). Kriminaaltoimikus on sama kohtu määrus, millele on alla kirjutanud kohtu eesistuja Bogdanova (tl.177). Selle järgi määrati R. N. suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis komisjoniekspertiisina ja ekspertidele esitati 8 küsimust.
13. oktoobril
14. a. on Tallinna Psühhiaatriahaigla psühholoog Tiina Kompus läbi viinud ainuisikulise kohtupsühholoogilise ekspertiisi. Ekspertiisi läbiviimise aluseks oli kohtunik Bogdanova
15. septembri
16. a. määrus, mis ei vasta nii vormi kui ka sisu poolest protsessiseaduse nõuetele. Kuna uuritava ja kannatanu varasemate suhete, kuriteo sündmuse, sellele vahetult eelnenud ja järgnenud aja kohta olid vastuolulised andmed, ei saanud ekspert tuvastada R. N. temale inkrimineeritud teo ajal esinenud emotsionaalset seisundit. Kohtueelsel menetlusel on määratud ja läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis ekspertide komisjoni poolt. Ekspertide arvamuse kohaselt ei esinenud R. N. temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal psühhoosi tunnuseid (ta oli kontaktis ümbritsevaga, tegutses sihipäraselt, tal ei esinenud teadvusehäireid, luulumõtteid ega meelepetteid), s. t. oli süüdivusseisundis. Tallinna Linnakohtu
17. detsembri
18. a. otsuses asuti seisukohale, et R. N. v õ i s esineda füsioloogilise afekti seisund, kuid seda ei kutsunud esile vägivald või raske solvamine O. N. poolt. Kvalifitseerides toimepandud tapmist tahtliku tapmisena KrK § 1oo järgi, on linnakohus analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, sealjuures andnud hinnangu ka kohtualuse R. N. ebajärjekindlatele ütlustele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nenditakse, et R. N. tappis oma abikaasa äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt. Milles konkreetselt kannatanupoolne vägivald süüdimõistetu suhtes väljendus, kohtuotsuses ei sedastata. Raskeks solvamiseks on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium lugenud O. N. poolt rahvuslikul pinnal rajaneva solvava väljendi ütlemist kohtualusele. Kas solvamine on raske võimitte, see on fakti küsimus ja iga kohus,kes asja sisuliselt arutab, on pädev seda ka otsustama. Kuid samas on ringkonnakohus kuriteo kvalifitseerimisel võtnud aluseks ainult kohtupsühholoogiaekspertiisi aktis sisalduva oletusliku arvamuse kohtualusel esinenud füsioloogilise afekti kohta ja kohtualuse enda ebajärjekindlad ütlused. Kriminaalasjas leiduvate muude tõendite hindamine ringkonnakohtu otsuses ei kajastu ning selles pole antud ka õiguslikku hinnangut nende tõendite analüüsile linnakohtu otsuses. Eirates KrMK §-s 5o lg.1 sätestatud faktiliste asjaolude igakülgsuse ja täieliku läbivaatamise nõuet ning rajades kohtulahendi ebaseadusliku määruse alusel tehtud kohtupsühholoogiaekspertiisiga saadud eksperdi oletuslikule arvamusele, on protsessiseaduse rikkumine viinud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele. Kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks on vajalik määrata kehtivate menetlusnormide alusel kompleksne kohtupsühhiaatria-ja kohtupsühholoogiaekspertiis R. N. suhtes ja seejärel kuriteo õigeks kvalifitseerimiseks hinnata kõiki tõendeid nende kogumis. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS -dest 43 lg.2 , 63 p.2 , 64 p.1,3 ja 65 lg.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14.veebruari 1995.a. otsus R. N. süüdistusasjas. 2.Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
19. Kannatanu S. P. kassatsioonkaebus rahuldada , kassatsioonikautsjon tagastada. Otsus jõustub 2.mail 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Herbet Lindmäe