← Eesti

III-1/1-27/95

III-1/1-27/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. mail 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul istungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Vadim Stepanovi süüdistuses KrK § 195 lg 1 ja 101 p. 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu Vadim Stepanovi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski. Vadim Stepanovi süüdimõistmise aluseks on tema osavõtul
  2. juunil 1993.a. Kohtla-Järve linnas Sõpruse tn. 16a-26 asetleidnud sündmused, mille käigus ta kassi kohtlemise pinnal noris ja tülitses Vitali Gluhhihh"iga, sõimas teda ebatsensuursete sõnadega, peksis rusikate ja jalgadega näkku ja pähe. Mõni aeg hiljem samal päeval, pärast ärakäimist naasnuna samasse korterisse, peksis Vadim Stepanov Vitali Gluhhihh"i metalltoruga pähe ja kehasse, tekitas talle rohkesti vigastusi, mis põhjustasid kannatanu surma. Esmalt kirjeldatud tegevus on olnud aluseks Vadim Stepanovi süüdimõistmisel KrK § 195 lg 1 järgi ning karistamisel arestiga 2 kuuks. Teine ja ohtlikum rünne on kvalifitseeritud KrK § 101 p. 2 järgi ning karistuseks on mõistetud 10 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 järgi on Vadim Stepanovile mõistetud lõplikuks karistuseks 10 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtla-Järve Linnakohtu
  3. oktoobri 1994.a. otsuse, millega Vadim Stepanov kirjeldatud kuritegudes süüdi mõisteti, vaidlustasid apellatsiooni korras Vadim Stepanov ja tema kaitsja vandeadvokaat I. Zurina. Mõlemad olid seisukohal, et süüdistus
  4. juunil 1993.a. sooritatud kuritegudes on ebapiisavalt tõendatud ja rajatud rõhutatult tunnistaja V. Tünni ütlustele. Apellatsioonikohtult taotleti Vadim Stepanovi õigeksmõistmist. Viru Ringkonnakohtu
  5. veebruari 1995.a. otsusega jäeti Kohtla-Järve Linnakohtu
  6. oktoobri 1994.a. otsus Vadim Stepanovi suhtes muutmata, apellatsioonkaebused rahuldamata. Selle kohtulahendi vaidlustas süüdimõistetu Vadim Stepanov. Kassaator väidab, et kohtuotsustes esitatud järeldused on ebakindlad, tõendite hindamisel on meelevaldselt välistatud tunnistaja V. Tünni või mõne teise isiku võimalikule süüle viitavaid hinnanguid, asjas esinevad vastuolud on tõlgendatud tema kahjuks. Süüdimõistetu rõhutab kohtulahendite vaidlustamise alusena seda, et nendes on vahelduvalt käsitletud kuritegude sooritamise kuupäevana
  7. ja
  8. juunit 1993.a. Ta taotleb Viru Ringkonnakohtu
  9. veebruari 1995.a. otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks . Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu Vadim Stepanovi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsiooni aluseid täpsustava seletuse ning prokuröri, kes ei toetanud kassatsioonkaebuses esitatud seisukohti, t u v a s t a s: Kohtla-Järve Linnakohtu
  10. oktoobri 1994.a. otsuses on KrMK § 19 ja 50 nõuetele vastavalt analüüsitud Vadim Stepanovi käitumisega seotud tehiolusid ja tõendeid. Kohtuotsuse kirjeldavmotiveerivas osas on sisukohaselt käsitletud tema kohtu alla andmise aluseks olnud süüdistuse formulatsiooni ja tõendeid, mis ta süüdiolekut kinnitavad. Kohtuotsuse selle osa lõpus on linnakohus ekslikult nimetanud inkrimineeritud kuritegude toimepaneku ajaks kohtuistungil kontrollitud tõenditele vastava
  11. juuni 1993.a. asemel
  12. juuni 1993.a. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt tulenes see eksitus V. Stepanovi enda ütlustest kohtuistungil, mis on protokollitud muudest tõenditest ja tema enda varasematest ütlustest lahknevana ilmse eksituse tõttu, lahknevuse põhjust täpsustamata. Oma järgnevas apellatsioonkaebuses käsitleb V. Stepanov ise taas vaidlusaluseid sündmusi
  13. juunil 1993.a. toimunutena. Tõendite kogumile vastav on olnud ka Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  14. veebruari 1995.a. otsuses fikseeritud kuritegude toimepaneku aeg -
  15. juuni 1993.a. Eksliku kuupäeva nimetamine esimese astme kohtu otsuses ei saanud käsitletud tõendite kogumi foonil häirida kaitseõiguse realiseerimist ja kuulub selles asjas muude kassaatori poolt esitatud vastuolude hulka, mis ei takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ega seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Juhindudes AKKS § 63 p.1 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  16. Jätta Viru Ringkonnakohtu
  17. veebruari 1995.a. otsus muutmata.
  18. Süüdimõistetu Vadim Stepanovi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  19. mail 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.