III-1/1-34/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 23. mail 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul koh

§-de 155 lg.3, ja 139 lg.2 p.2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Võru Maakohtu 10. jaanuari 1995.a. otsusega mõisteti U. T. talle

§ 155lg 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

U. T.

§ 139lg 2 p.

2 järgi esitatud süüdistus kvalifitseeriti ümber § 139 lg.1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 1 000 kr. U. T. oli esitatud süüdistus § 155 lg 3 järgi selles, et tema ajavahemikus 1993.a. novembrikuust kuni 1994.a. veebruarikuuni raius süstemaatiliselt Võru maakonnas Kubja metskonna Kõrgesaare vahtkonna kvartali 103 eralduses 10 ebaseaduslikult kokku 15 mändi (3,13 tm), 44 kuuske (5,08 tm) ja 140 kaske (29,22 tm) ning sama kvartali eralduses 6 kokku 7 mändi (5,91 tm), tekitades riigimetsale kahju 5 468 kr.

§ 139lg 2 p.

2 järgi süüdistati U. T. selles, et ta varastas 22. detsembril 1993.a. salaja kvartali 103 eralduselt 6 tema poolt ebaseaduslikult raiutud 3,05 tm männipalke väärtusega 1 260 kr. Pannud toime

§-s 139 sätestatud kuriteo, varastas U. T.

1. detsembril 1993.a. samast kohast 2,86 tm männipalke väärtusega 1218 kr.;
2. jaanuaril 1994.a. 3.09 tm männipaberipuid väärtusega 494 kr. 40 s. ja 3 tm kuusepaberipuid väärtusega 525 kr. ning
3. veebruaril 1994.a. 3,06 tm kasepaberipuid väärtusega 550 kr. 80 s. Ajavahemikus 1993.a. novembrikuust kuni 1994.a. veebruarikuuni varastas U. T. tema poolt ebaseaduslikult raiutud 26,16 tm kasepaberipuid väärtusega 4 708 kr. 80 s., 0,04 tm männipaberipuid väärtusega 6 kr. 40 s. ja 2,08 tm kuusepaberipuid väärtusega 364 kr. Vargustega tekitas U. T. kahju 7 909 kr. 40 s. Võru Maakohus tunnistas U. T. süüdi üksnes 2 männi ebaseaduslikus raides ja puidu varguses

§ 139lg 1 järgi.

Võru Maakohtu

1. jaanuari 1995.a. otsuse peale esitas Võru prokurör Feliks Luiksaar Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonprotesti. Protestis taotleti kohtuotsuse tühistamist, uue otsuse tegemist ja U. T. süüdimõistmist talle esitatud süüdistuse alusel. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi 1995.a. otsusega tühistati Võru Maakohtu 10 jaanuari 1995.a. otsus. U. T. mõisteti süüdi

§-de 155 lg 3, ja 139 lg 2 p.2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üks aasta üheaastase katseajaga. U. T. mõisteti välja Kubja metskonna kasuks ebaseadusliku metsaraidega ja metsamaterjali vargusega tekitatud kahju katteks vastavalt 5 468 kr. ja 7 909 kr. 40 s. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 1995.a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Mall Saar. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse U. T. süüdimõistmine

§-de 155 lg 3, ja 139 lg 2 p. 2 järgi ning nenditakse, et talle süüksarvatud ebaseaduslik metsaraie ja puidu vargus ei ole kohtuotsuses näidatud ulatuses tõendatud. Sellest tulenevalt taotletakse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi 1995.a. otsuse tühistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas kassatsioonkaebust osaliselt, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
2. märtsil 1993.a. väljastati Kubja metskonnas I. O. raieluba nr. 157 sanitaarlageraideks Kõrgesaare vahtkonna kvartali 103 eraldustel 6 ja
3. Metsa ülestöötamise tähtaeg oli
4. detsember 1993.a. (tl. 30). Metsa ülestöötajad olid raielankidel U. T., P. K. ja R. O. (tl. 27, 48, 50). Raielankide piirid olid täpselt määratletud. Need olid tähistatud tokkide ja kuuseokstega. Puud raielankidel olid märgistatud. Seetõttu oli eksimine metsaraide ajal raielankide piiride määratlemises välistatud (tl. 8, 11, 15, 48, 50, 113, 175). 1993.a. kevadel lõigati raielankidel, sealhulgas ka langiäärtel, ära kõik puud, välja arvatud mõni ebakvaliteetne, kuivanud või poolmädanenud puu (tl. 10, 11, 27, 48, 50, 173). Pärast raieloa alusel tehtud sanitaarlageraiet raius U. T. ajavahemikus 1993.a. detsembrikuust kuni 1994.a. veebruarikuuni väljaspool raielankide piire metsa ebaseaduslikult. Nii on U. T.
5. jaanuaril 1994.a. koostatud metsarikkumise protokolli järgi 1993.a. detsembrikuus raiunud ebaseaduslikult Kõrgesaare vahtkonnas kvartali 103 eralduselt 6 5,91 tm männipalke (kahjusumma 452 kr.) (tl. 6-7). Protokollis esitatud andmed on kooskõlas kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. Nii nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et selle metsamaterjali väljaveo korraldas U. T., kes viis ühe koorma palke (3,05 tm, väärtus 1 260 kr.) oma elukohta, teine palgikoorem (2, 86 tm, väärtus 1 218 kr. ) jäi L. K. elukoha lähedale (tl. 10, 13, 18, 28, 82, 85). Oma elukohta viidud metsamaterjali müüs U. T. vaatamata metsavalveametnike keelule ostu-müügilepingu nr. 256 alusel
6. märtsil 1994.a. aktsiaseltsile "Lemeks" (müümisel arvestatud metsamaterjali kogus 2,97 tm) (tl. 34). Teine koorem männipalke võeti metskonna hoiule ja on tagastatud metsaomanikule (tl. 7).
7. aprillil 1994.a. koostatud metsarikkumise protokolli järgi on U. T. süüksarvatud ebaseadusliku metsaraide maht kvartali 103 eralduselt 10 37,43 tm ja seeläbi riigimetsale tekitatud kahju 5 016 kr. (tl. 38, 39, 40, 43). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et U. T. on müünud ebaseaduslikust raidest
8. jaanuaril 1994.a. ja
9. veebruaril 1994.a. lepingute nr. 50105, nr. 50106 ja 50116 järgi männi-, kuuse- ja kasepaberipuid kokku 9,15 tm aktsiaseltsile "Lumiforest" (tl. 16, 18, 31-33). U. T. süüksarvatud ebaseadusliku metsaraidega ei ole alust seostada P. K. poolt
10. ja
11. veebruaril 1994.a. väljaveetud ja aktsiaseltsile "Lumiforest" lepingute nr. 50129 ja nr. 50134 järgi müüdud 10,6 tm kasepaberipuid (tl. 28, 45, 46, 48-50, 53, 59). Kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta selles osas faktilistele asjaoludele. Ebaseadusliku metsaraide maht erineb oluliselt, 28,28 tm ulatuses U. Toropi poolt müüdud metsamaterjali kogusest. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu metsamaterjali sellise koguse väljavedamine ega realiseerimine. Seejuures on kohtueelsel uurimisel kontrollitud üksnes Võru maakonnas tegutsevaid puidu kokkuostu ja ümbertöötamisega tegelevaid firmasid (tl. 52). Metsarikkumise protokolli andmete usaldusväärsust vähendab asjaolu, et selle dokumendi koostamisel ei ole järgitud Haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 229 lg 1,2 ja 3 nõudeid: puudub haldusõiguserikkujaseletus, protokolli koostamisel ei ole selgitatud haldusõiguserikkujale HÕS § 243 järgi tema õigusi ja kohustusi ning protokollile ei ole alla kirjutanud protokolli koostaja kõrval ka haldusõiguserikkuja. Kuna U. T. ei peetud vajalikuks kutsuda metsarikkumise protokolli koostamise juurde (tl. 88, 173, 175, 176), ei olnud talle antud võimalust anda kohapeal selgitusi ja avaldada taotlusi ebaseadusliku metsaraide mahu tuvastamisel ja seeläbi tekitatud kahju hindamisel. Kahtlusi metsarikkumise protokolli andmete õigsuses kutsub esile ka asjaolu, et ebaseadusliku metsaraide selgitamisel mõõdeti ära ka vanad kännud, mis olid mustad (tl. 116). Kooskõlas
12. novembri 1950.a. konventsiooniga Inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks, mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, loetakse igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, süütuks seni, kuni tema süü pole seaduse kohaselt tõendatud (art. 6 p. 2). Süüdimõistev kohtuotsus peab tuginema tõenditel, mille alusel on tuvastatud isiku süü kuriteo toimepanemises, kusjuures kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused isiku süüdiolekus tuleb tõlgendada tema kasuks. Seetõttu on U. T. alust süüdistada
13. aprilli 1994.a. koostatud metsarikkumise protokollist lähtudes üksnes 9,15 tm puude ebaseadusliku raides. Sellest tulenevalt nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, kohaldades ebaõigesti kriminaalseadust, on U. T. alusetult süüdi mõistnud

§ 155

lg 3 järgi.

§-s 155 lg 3 sätestatakse kriminaalvastutus süstemaatiliselt toimunud ebaseadusliku metsaraide eest. Selline kuriteokoosseis eeldab, et iga metsaraidega tekitatakse eraldi võetuna oluline või suur materiaalne kahju. Vastavalt Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" § 9 p. 1 järgi on olulise kahjuga tegemist, kui kuriteoga tekitatud materiaalne kahju ületab kümnekordselt kuriteo toimepanemise ajal riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi, s.o. 3000 kr.

1. jaanuaril 1994.a. koostatud metsarikkumise protokolli järgi oli kvartali 103 eralduselt 6 toimunud ebaseadusliku metsaraide puhul kahju 452 kr. Kuna
2. aprillil 1994.a. koostatud metsarikkumise protokollis esitatud andmed on vaidlustatud ning puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid U. T. ebaseaduslikku metsaraiet protokollis näidatud ulatuses, ei ole ebaseadusliku raidega riigimetsale tekitatud kahju 5 016 kr. tõendatud. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne, mitmel korral toimus ebaseaduslik metsaraie ja kas ühegi metsaraidega eraldi tekitati oluline kahju. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud U. T. käitumises

§-s 155 lg 3 sätestatud kuriteokoosseis ja tegu on HÕS §-s 56 sätestatud haldusõiguserikkumistega. Kuna U. T. suhtes ei ole ebaseadusliku metsaraide eest kohaldatud varem halduskaristust, on tema kriminaalvastutus ka

§ 155lg 1 järgi välistatud.

Ebaseadusliku metsaraidega kvartali 103 eralduselt 10 U. T. poolt riigimetsale tekitatud kahju võib metsaomanik haldusõiguserikkujalt pärast kahjusumma täpsustamist sisse nõuda tsiviilmenetluse korras. Kahju täpsustamisel tuleb lähtuda metsamaterjali kogusest (9,15 tm), mille vedas välja ja müüs U. T. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et U. T. süüdimõistmine

§ 139lg 2 p.

2 järgi on väär, kuna tegu on U. T. poolt toimepandud jätkuva kuriteoga. Jätkuv kuritegu koosneb vähemalt kahest üksteisest lühema ajavahemikuga lahutatud samasugusest teost, millel on sama kuriteokoosseisu tunnused. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et iga üksiku vargusakti järel oleks U. T. tekkinud uus tahtlus. Seetõttu on need teod toime pandud ühtse tahtlusega. Kuna niisuguste tegude vahel esineb orgaaniline seos, nad on suunatud sama objekti vastu, põhjustavad ühtse kuritegeliku tagajärje ning on pandud toime sama süüvormiga - tahtlikult, moodustavad nad oma kogumis ühe kuriteo. Seejuures käsitletakse metsa liikumatu varana, mille varastamine ilma eelneva raideta ei ole võimalik. Ebaseaduslik metsaraie on varguse toimepanemiseks vajalik tegevus ja hõlmatud varguse toimepanemise viisiga. Sellest tulenevalt tuleb U. T. käitumine kvalifitseerida

§ 139lg 1 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et U. T. tuleb karistada toimepandud kuriteo eest vabadusekaotusliku karistusega. Kuriteo tehiolusid ja süüdlase isikut arvestades ei ole mõistetud vabadusekaotuse ärakandmine kooskõlas

§ 47lg 1 sätetega süüdimõistetu poolt otstarbekohane.

Seetõttu vabadusekaotust tingimuslikult ei kohaldata ning karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega. Kriminaalasja materjalide järgi on võimalik lahendada tsiviilhagi, mis koosneb ebaseadusliku metsaraidega Kubja metskonna Kõrgesaare vahtkonna kvartali 103 eraldusel 6 riigimetsale tekitatud kahjust 452 kr. ning kvartali 103 eralduselt 6 (3,05

1. tm)ja eralduselt 10 (9,15
2. tm)metsamaterjali vargusega tekitatud kahjust 2 830 kr. ja 20 s. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 1,2 ja 3, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Võru Maakohtu 10. jaanuari 1995.a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 1995.a. otsus täies ulatuses. 2. Mõista U. T.

§ 155lg 3 järgi õigeks.

3. Mõista U. T. süüdi

§ 139lg 1 järgi ja karistada teda vabadusekaotusega 10 (kümme) kuud.

Kohaldada tema suhtes

§ 47

lg 1 sätteid ja määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui ta üheaastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega.

1. Tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta - tühistada.
2. Välja mõista U. T. Kubja metskonna kasuks ebaseadusliku metsaraidega Kõrgesaare vahtkonna kvartali 103 eraldusel 6 tekitatud kahju katteks 452 kr. (nelisada viiskümmend kaks kr.) ja metsamaterjali vargusega tekitatud kahju katteks 2 830 kr. 20 s. (kakstuhat kaheksasada kolmkümmend kr. 20 s.).
3. Vandeadvokaat Mall Saare kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Riigikohtu otsus jõustub
4. mail 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep