III-1/1-36/95

III-1/1-36/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. mail
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. H. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. H. ja tema kaitsjad vandeadvokaat S. Must ja vandeadvokaat M. Malõsev ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu
3. jaanuari
4. a. otsusega mõisteti A. H. süüdi ja teda karistati KrK 1411 lg 3 p. 1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat KrK § 47 alusel tingimisi ühe aasta ja kuuekuulise katseajaga. Tsiviilhagi rahuldati osaliselt ning A. H. mõisteti välja 47 278 kr. 60 s. V. M. kasuks. A. H. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades ajavahemikus
5. veebruarist
6. a. kuni
7. juunini
8. a. kaupluse "X" direktorina, riisus ametiseisundi kuritarvitamise teel kauplusest tema varalisel vastutusel olevaid rahalisi vahendeid 47 278 kr. 63 s. Kaupluse raamatupidamine ei kajastanud õigesti tegelikku olukorda. A. H. korraldusel jätsid müüjad osa kaupu kas kassast või müüjate zurnaalist läbi kandmata. Nende müügist saadud raha anti A. H. kätte. Osa kaupu kanti kassast läbi, kajastamata seda müüjate zurnaalis. Samuti võttis A. H. ise raha kassast ja talle anti arvele võtmata kauba müügist saadud raha. Tallinna Linnakohtu
9. jaanuari
10. a. otsuse peale esitasid kohtualune A. H. ja tema kaitsja vandeadvokaat M. Malõsev apellatsioonkaebuse, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. märtsi
12. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
13. jaanuari
14. a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. märtsi
16. a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualune A. H. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtu järeldus sellest, et kaupluse raamatupidamine oli viidud tahtlikult olukorda, kus see ei kajastanud tegelikkust. Samuti vaidlustatakse raamatupidamiseksperdi H. M. objektiivsus ja eksperdiarvamus. Kuna kriminaalasja tehiolud ei ole selgitatud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. märtsi 1995.a. otsuse tühistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta ei toetanud kassatsioonkaebust, tuvastas: Tallinna Linnakohtu
18. jaanuari
19. a. otsusega loetakse tõendatuks, et kaupluse "X" direktor A. H. riisus ajavahemikus
20. veebruarist
21. a. kuni
22. juunini
23. a. ametiseisundi kuritarvitamise teel 47 278 kr. 63 s. Sama nenditakse ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. märtsi
25. a. otsuses. Riisumise ulatuse kindlakstegemisel on kohtulahendites lähtutud raamatupidamisekspertiisi
26. märtsi
27. a. aktis esitatud eksperdijäreldustest (tl. 249) ja eksperdi H. M. arvamusest eksperdi T. M.
28. detsembri
29. a. raamatupidamisliku ekspertiisi kohta (t. 397). Raamatupidamisekspertiis, mille tegi Eesti Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo vanemekspert H. M., määrati
30. novembril
31. a. A. H. esitati süüdistus
32. aprillil
33. a. ja teda tutvustati kriminaaltoimiku kõigi materjalidega
34. mail
35. a. Pärast seda peeti
36. mail
37. a. vajalikuks süüdistatavale tutvustada veel ekspertiisimäärust (tl. 225, 227). Süüdistatav A. H. keeldus ekspertiisimäärusega tutvumisel talle tema õiguste selgitamise kohta tehtud märkusele alla kirjutamast. Tallinna Linnakohtus korraldati
38. detsembril
39. a. raamatupidamisekspertiis kordusekspertiisina, mille tegi T. M. Ekspertiisiga selgitati puudujääk 18 793 kr. 25 s. (tl. 400). Eksperdi T. M. järeldusi, samuti eksperdi H. M. arvamust teise eksperdi järelduste kohta ja tema täpsustusi esmaekspertiisiga tehtud järeldustes ei saa pidada kohtulikeks tõenditeks, kuna ekspertiisi korraldamisel kohtus on rikutud KrPK §-des 223 lg 1, ja 251 esitatud nõudeid. Ekspertiisi tegemiseks peab kohus koostama nõupidamistoas motiveeritud ekspertiisimääruse ja vormistama selle toimikusse eraldi võetava dokumendina. Eksperdil ei ole lubatud lahendada oma arvamuses küsimusi, mis seonduvad tõendite hindamisega. Samuti ei võinud kohus vastavalt KrPK §-le 48 lg 2 kasutada tõenditena eksperdi ülekuulamisel saadud vastuseid. Süüdimõistetu A. H. ning tema kaitsjad vandeadvokaat S. Must ja vandeadvokaat M. Malõsev vaidlustavad eksperdijärelduste õigsuse ja taotlevad raamatupidamisekspertiisi korraldamist kordusekspertiisina süüdimõistetu juuresolekul. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud. Kuna raamatupidamisekspertiis tehti enne A. H. süüdistatavana vastutusele võtmist, ei olnud tal võimalik kasutada KrPK §-s 157 lg 2 sätestatud õigust viibida uurija loal ekspertiisi tegemise juures ja anda eksperdile seletusi ning esitada küsimusi. Süüdimõistetu juuresolek ja tema seletused on vajalikud ka seetõttu, et raamatupidamisekspertiisi uurimismaterjali hulgas oli dokumente, millel oli tehtud parandusi (tl. 435). Samuti on kordusekspertiisi puhul võimalik analüüsida ekspertiisiaktis süüdimõistetu A. H. vastuväiteid. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea õigeks, et isikule, keda süüdistatakse suure ulatusega riisumises, ei anta võimalust raamatupidamisekspertiisi korraldamisel kasutada KrMK §-s 157 lg 2 sätestatud õigusi. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 2 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
40. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
41. märtsi
42. a. otsus ja Tallinna Linnakohtu
43. jaanuari
44. a. otsus ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.
45. Süüdimõistetu A. H. kassatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsus jõustub
46. mail
47. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep