§-de 207 lg 1 ja 100 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa süüdimõistetu O. S. kaitsja vandeadvokaat Elvi Landberg ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Lääne-Viru Maakohtu 6. detsembri 1994. a. otsusega mõisteti O. S. süüdi ja teda karistati
§-de 207 lg 1 ja 100 järgi vastavalt ühe- ja viieaastase vabadusekaotusega. Karistuste osalisel liitmisel loeti lõplikuks karistuseks
alusel 5 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust
O. S. tunnistati süüdi selles, et tema omandas umbes 15 aastat tagasi püstoli "Mauser" kal. 7,65 mm nr. 876125 ja hoidis seda ebaseaduslikult koos relva juurde kuuluvate padrunitega oma elukohas X ning kandis kaasas.
järgi alla
§-s 100 sätestatud alammäära. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse O. S. kaitsja vandeadvokaat E. Landberg ja kohtualune O. S. Apellatsioonkaebuses taotles vandeadvokaat E. Landberg O. S. süüdistuse ümberkvalifitseerimist
järgi ja talle kergema karistuse mõistmist, kohaldades tema suhtes
Kohtualune O. S. taotles apellatsioonkaebuses, et teda ei karistata vabadusekaotusega. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 1995. a. otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu otsus O. S.-le
S.-le mõisteti
sätteid rakendades
järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.
lg 1 järgi mõistetud karistus jäeti muutmata.
alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
järgi ning karistuse mõistmisel
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas kassatsioonkaebust kohtuotsuse tühistamise osas, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtualuse O. S. kassatsioonkaebus tema süüdimõistmise kohta
järgi ja taotlus kvalifitseerida süüdistus ümber
järgi, ei ole põhjendatud.
kuriteokoosseis hõlmab tapmist äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt. Tugeva hingelise erutuse tekkimine äkki, nagu see on omane füsioloogilise afekti seisundile, ei ole kooskõlas kuriteo tehioludega: pärast väidetavat löömist ja solvamist kannatanu J. V. poolt tõusis O. S. laua tagant, haaras taskust püstoli ja vinnastas selle, eemaldus ukse juurde ning tulistas seejärel 4 lasku. O. S. ütluste järgi tulistanud ta arvatavalt kaks esimest lasku hoiatuseks (tl. 100). Kriminaalasja materjalide järgi ei ole võimalik sedastada, et kannatanu J. V. oleks O. S. löönud või raskesti solvanud. Kainenemisele paigutamise aktist nr. 466
Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.