← Eesti

III-1/1-40/95

Obsah (6)§ 40§ 47§ 39§ 103§ 100§ 207

III-1/1-40/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. juunil 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas ava

§-de 207 lg 1 ja 100 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa süüdimõistetu O. S. kaitsja vandeadvokaat Elvi Landberg ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Lääne-Viru Maakohtu 6. detsembri 1994. a. otsusega mõisteti O. S. süüdi ja teda karistati

§-de 207 lg 1 ja 100 järgi vastavalt ühe- ja viieaastase vabadusekaotusega. Karistuste osalisel liitmisel loeti lõplikuks karistuseks

§ 40

alusel 5 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust

§ 47sätete kohaldamisel tingimisi kolmeaastase katseajaga.

O. S. tunnistati süüdi selles, et tema omandas umbes 15 aastat tagasi püstoli "Mauser" kal. 7,65 mm nr. 876125 ja hoidis seda ebaseaduslikult koos relva juurde kuuluvate padrunitega oma elukohas X ning kandis kaasas.

  1. augustil
  2. a. tarvitas ta koos H. P. ja J. V.-ga H. P. korteris X alkoholi. Tekkinud tülis tulistas O. S. püstolist "Mauser" 4 korda J. V.-t, tabades teda kahe lasuga. Kannatanu suri kohapeal südame ja kopsude lasuvigastustest tekkinud verejooksu tõttu. Lääne-Viru Maakohtu
  3. detsembri
  4. a. otsuse peale esitas Lääne-Viru abiprokurör A. Ploom apellatsioonprotesti, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja O. S. suhtes lühiajalise vabadusekaotusliku karistuse kohaldamist

§ 39

järgi alla

§-s 100 sätestatud alammäära. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse O. S. kaitsja vandeadvokaat E. Landberg ja kohtualune O. S. Apellatsioonkaebuses taotles vandeadvokaat E. Landberg O. S. süüdistuse ümberkvalifitseerimist

§ 103

järgi ja talle kergema karistuse mõistmist, kohaldades tema suhtes

§ 47sätteid.

Kohtualune O. S. taotles apellatsioonkaebuses, et teda ei karistata vabadusekaotusega. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 1995. a. otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu otsus O. S.-le

§ 100järgi mõistetud karistuse osas ja O.

S.-le mõisteti

§ 39

sätteid rakendades

§ 100

järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

§ 207

lg 1 järgi mõistetud karistus jäeti muutmata.

§ 40

alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a. otsuse peale esitas süüdimõistetu O. S. kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu
  3. märtsi
  4. a. otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Viidates füsioloogilisele afektile, taotletakse kassatsioonkaebuses süüdistuse ümberkvalifitseerimist

§ 103

järgi ning karistuse mõistmisel

§ 47sätete kohaldamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas kassatsioonkaebust kohtuotsuse tühistamise osas, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtualuse O. S. kassatsioonkaebus tema süüdimõistmise kohta

§ 100

järgi ja taotlus kvalifitseerida süüdistus ümber

§ 103

järgi, ei ole põhjendatud.

§ 103

kuriteokoosseis hõlmab tapmist äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt. Tugeva hingelise erutuse tekkimine äkki, nagu see on omane füsioloogilise afekti seisundile, ei ole kooskõlas kuriteo tehioludega: pärast väidetavat löömist ja solvamist kannatanu J. V. poolt tõusis O. S. laua tagant, haaras taskust püstoli ja vinnastas selle, eemaldus ukse juurde ning tulistas seejärel 4 lasku. O. S. ütluste järgi tulistanud ta arvatavalt kaks esimest lasku hoiatuseks (tl. 100). Kriminaalasja materjalide järgi ei ole võimalik sedastada, et kannatanu J. V. oleks O. S. löönud või raskesti solvanud. Kainenemisele paigutamise aktist nr. 466

  1. augustil
  2. a nähtub, et O. S. oli raskes alkoholijoobes ning tal ei esinenud löömisele viitavaid vigastusi (tl. 15). Kriminaalasjas puuduvad andmed, milliseid J. V. sõnu käsitas O. S. solvamisena. Kummatigi ei suuda raskes alkoholijoobes inimene adekvaatselt hinnata talle öeldu sisu. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a. otsuses esitatud seisukohtadega ja nendib, et kohtuotsus O. S. süüdimõistmises

§ 100järgi ning temale mõistetud karistuse osas on põhjendatud.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

  1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a. otsus muutmata.
  4. Süüdimõistetu O. S. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  5. juunil
  6. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.