III-1/1-42/95

III-1/1-42/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. juunil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. P. ja A. E. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. P. ja A. E. kaitsja vandeadvokaat Vallo Sillat ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. A. P.-le ja A. E-le esitati süüdistus ja nad anti kohtu alla KrK § 195 lg 2 järgi. A. P süüdistati selles, et ta
3. mail
4. a. kella
5. 30 paiku X klubi trepil lõi põhjuseta alaealisi E. A.-d, S. L.-i ja A. T.-d rusikaga näkku. Seejärel ajas ta taga ärajooksvat A. T.-d , kellele tekitas peksmisel klubi taga kergeid terviserikkega kehavigastusi. A. E süüdistati selles, et ta samal ajal ja samas kohas jooksis A. P. poolt tagaaetavale A. T.-le järele ja lõi teda korduvalt ilma põhjuseta rusikaga näkku. Kannatanule tekitati kerged terviserikkega kehavigastused. Ida-Viru Maakohtu
6. augusti
7. a. otsusega mõisteti A. E. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. A. P.-le inkrimineeritud teo kvalifitseeris maakohus KrK § 113 järgi ning lõpetas menetluse aegumistähtaja möödumisel. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör S. Politsev, kes leidis, et mõlemad kohtualused tuleb süüdi tunnistada kuritahtlikus huligaansuses, s. o. kuriteos KrK § 195 lg 2 järgi. Viru Ringkonnakohtu
8. märtsi
9. a. otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
10. augusti
11. a. otsus A. P. süüdimõistmises KrK § 113 järgi ja A. E. õigeksmõistmises KrK § 195 lg 2 järgi. A. P. mõisteti süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ning karistati vabadusekaotusega 6 kuud. A. E. mõisteti süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ning karistati vabadusekaotusega 3 kuud. Mõlema süüdimõistetu suhtes kohaldati krK § 47 sätteid ja määrati, et kohtuotsust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetud üheaastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest neid karistatakse vabadusekaotusega. Prokuröri apellatsioonprotest rahuldati. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuste A. P. ja A. E. kaitsja vandeadvokaat Vallo Sillat. Kaitsja väidab, et ringkonnakohtu otsuses sisalduvad kohtu järeldused ei ole kooskõlas kriminaalasjas kindlakstehtud faktiliste asjaoludega ning õige on Ida-Viru Maakohtu otsus. Kassaator taotleb tühistada Viru Ringkonnakohtu otsus ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetute kaitsja seletuse, kes taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja prokuröri arvamuse, kes taotles kohtulahendi muutmata jätmist, tuvastas: Viru Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et lüües tahtlikult huligaansel motiivil Sonda klubi trepil kolmele alaealisele kannatanule teiste inimeste nähes rusikaga näkku, pani A. P. toime kuritahtliku huligaansuse. Rusikaga näkku löömine moodustab kuritahtliku huligaansuse erilise jõhkruse tunnusel. Huligaanse motiivi mõiste tuleneb otseselt kriminaalseadusest (KrK § 195) ning on sõnastatud ilmse lugupidamatuse väljendamisena ühiskonna vastu. Huligaanset motiivi eristab isiklikust motiivist või muudest motiividest mitteadekvaatsus, s.t. suhteline sõltumatus kannatanu käitumisest või kuriteosituatsioonist. A. P. kõnetas järjest kõiki kannatanuid ja lõi neid rusikaga näkku olenemata sellest, mida vastati ja sellest, et mingit rünnet kannatanute poolt karta ei olnud. Kuna löömine toimus diskoõhtul klubi trepil ja seda nägid pealt teised pidulised, on tegemist avaliku kohaga ja avaliku korra jämeda rikkumisega, olenemata sellest, kas klubi ümbrus oli valgustatud või mitte. Kannatanu A. T. ja S. L. ütlustega on tõendatud, et A. E. jooksis järele A. T.-le ja lõi teda mitu korda käega näkku. A. P.-le ja A. E-l olid kõik kannatanud võõrad ja puudus igasugune põhjus nende peksmiseks. Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. märtsi
13. a. otsus muutmata ja A. P. ning A. E. kaitsja vandeadvokaat Vallo Sillati kassatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
14. juunil
15. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe