III-1/1-45/95

III-1/1-45/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. juunil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. N. süüdistuses KrK § 204 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa K. N. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. K. N. on süüdi tunnistatud Rapla Maakohtu
3. märtsi
4. a. otsusega KrK § 204 lg 2 järgi ja karistatud vabadusekaotusega 5 aastat tingimisi KrK §47 alusel 3 aastase katseajaga kohustusega teatada elukoha muutmisest politseiasutusele. Lisakaristusena võeti temalt ära mehhaniseeritud transpordivahendite juhtimise õigus 3 aastaks. K. N. tunnistati süüdi selles, et ta
5. juulil
6. a. kella 19 paiku juhtis joobnud olekus sõiduautot VAZ21013 X maakonnas, V. asulas kiirusega kuni 140 kilomeetrit tunnis, mistõttu kurvis paremale kaotas auto juhitavuse ja paiskus teelt välja vastu elektriposti. Autos kaasa sõitnud A. H. suri saadud vigastustesse kohapeal, M. S. suri hiljem haiglas ja K. S. sai üliraskeid kehavigastusi. Rapla Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Rapla Prokuratuuri abiprokurör Aarne Pruus, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist K. N.-le mõistetud karistuse osas, leides selle olevat liiga leebe. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. aprilli
8. a. otsusega tühistati Rapla Maakohtu
9. märtsi
10. a. otsus K. N.-le mõistetud karistuse osas ja karistati teda vabadusekaotusega 3 aastat kinnises vanglas. Ringkonnakohus leidis, et K. N. rikkus oluliselt liikluseeskirjade sätteid sellega, et ületas lubatud sõidukiirust kahekordselt ning tegemist ei olnud hetkelise sõidukiiruse ületamisega, vaid sellise kiirusega sõideti pikka aega, luues korduvalt avariiohtlikke olukordi. K. N. ei reageerinud ka reisijate palvele vähendada kiirust või lubada neil autost väljuda. Avarii tagajärjel hukkus kaks noort inimest, orvuks jäi kolm alaealist last ning kolmas kaasasõitja on II grupi invaliid. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu K. N. Ta väidab, et raske tagajärjega lõppenud sõit toimus M. S.-i ja K. S.-i enda algatusel. Kassaator on võimaluste piires hüvitanud kahjusid ning aidanud orvuks jäänud lapsi. Temal endal on kaks alaealist last ja ta on perekonnas ainuke töövõimeline isik. Ülaltoodu alusel taotleb kassaator karistuse tingimisi mittekohaldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu seletuse, kes toetas kaebust ja prokuröri arvamuse, kes taotles kohtuotsusse muutmata jätmist. leidis: Tallinna Ringkonnakohtu
11. aprilli
12. a. otsus on seaduslik ja muutmisele ei kuulu. Mõistetud karistus on kooskõlas karistuse mõistmise üldalustega, väljakujunenud kohtupraktikaga ja Riigikohtu otsusega
13. maist
14. a. R. A. süüdistusasjas KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
15. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. aprilli
17. a. otsus jätta muutmata.
18. Süüdimõistetu K. N. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
19. juunil
20. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe