← Eesti

III-1/1-46/95

III-1/1-46/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. juunil 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. A. süüdistuses KrK §-de 17 lg.5 ja 6 - 100 järgi ning V. S. süüdistuses KrK § 100 järgi. Menetlusosalistest osalesid kohtuistungil kannatanu R. A. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. S. A. oli süüdi tunnistatud Võru Maakohtu
  2. detsembri 1994.a. otsusega KrK §-de 17 lg 5 ja 6 - 100 järgi ning karistatud, KrK §-s 39 sätestatu kohaldamisel kolmeaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. V. S. oli sama kohtuotsusega süüdi tunnistatud KrK § 100 järgi ja karistatud viieaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega oli KrK § 100 järgi süüdi tunnistatud veel T. P. ja karistatud kaheksaaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Tartu Ringkonnakohtu
  3. aprilli 1995.a. otsusega jäeti Võru Maakohtu 05.detsembri 1994.a. otsus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu
  4. aprilli 1995.a. otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused süüdimõistetu V. S., kes palub kergendada talle mõistetud karistust ning S. A. kaitsja vandeadvokaat U.Lõhmus, kes taotleb tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  5. aprilli 1995.a. otsus S. A. süüdimõistmise osas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtusse seoses kriminaalprotsessiseaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära kannatanu seletuse, milles taotleti S. A. õigeksmõistmist ja prokuröri seletuse, milles taotleti ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, leidis: Tartu Ringkonnakohtu
  6. aprilli 1995.a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu muutmisele. Erinevalt vandeadvokaat U.Lõhmuse poolt kassatsioonkaebuses väidetavast, tuleb apellatsioonikohtu otsuse seaduslikkuse hindamisel reeglina lähtuda AKKS §-s 29 ja mitte KrMS §-des 274 - 276 sätestatust. Üksnes juhtudel, mil apellatsioonikohus teeb uue sisulise otsuse, peab ta järgima KrMS nimetatud paragrahvides kohtuotsusele esitatavaid nõudeid. Seoses vandeadvokaat U.Lõhmuse poolt esitatud väitega, et käsitletava kriminaalasja menetlemisel ei ole kohtud järginud KrMS §-s 274 p. 3 sätestatut, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks osundada alljärgnevale. Vastavalt KrMS §-le 274 p. 3 tuleb kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas esitada motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Kõigepealt on seadusandja "muude kriminaalasjas leiduvate tõendite " all siiski silmas pidanud vaid neid kohtu- versiooni kummutavaid tõendeid, mis on esitatud ja mida on uuritud kohtus. Kuid ka selliselt piiritletud tõendite ringi mitteusaldusväärseks tunnistamine ei pea olema motiveeritud sama põhjalikkusega, nagu motiveeritakse tõendeid, millele kohtuotsus rajaneb. Kohtuotsuse suhtes, erinevalt kohtueelse uurimise algsituatsioonist, ei kehti kriminalistikanõue, et kõik võimalikud versioonid peavad olema võrdselt kontrollitud. Kohtuotsus peab eeskätt kajastama ja põhjendama seda versiooni, mida kohus loeb tõendatuks. Kohtu poolt tõendatuks tunnistatud versiooni põhjalik motiveering sisaldab samas ka muude võimalike versioonide eitust. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub vandeadvokaat U.Lõhmuse poolt kassatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et ringkonnakohtu otsuses sisalduv väljend "...tõendite analüüsist nähtub, et tema käitumine ei ole vähetähtis põhjusliku seose arengus " ei ole õiguslikult korrektne. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et käsitletavas kriminaalasjas on tõsikindlalt tõendatud põhjusliku seose olemasolu S. A. kuriteole kihutava käitumise ja K. A. tapmise vahel. V. S. kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et talle on karistuse mõistmisel lähtutud sanktsioonis ettenähtud karistuse alammäärast ja puuduvad erandlikud asjaolud karistuse mõistmiseks alla alammäära. Kooskõlas eeltooduga ja tuginedes AKKS §-dele 63 p.1 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  7. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
  8. aprilli 1995.a. otsus muutmata.
  9. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  10. juunil 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.