III-1/1-49/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,
- augustil 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Eerik Kergandberg ning Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E. R. süüdistuses KrK § 1411 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis istungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Lääne- Viru Maakohtu 05.01.1995.a. otsusega mõisteti E. R. süüdi KrK § 1411 lg 1 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi üheaastase katseajaga. Temalt mõisteti kohtuotsusega aktsiaseltsi "X. ja Y." kasuks välja 9 719 krooni ja 20 senti. E. R. tunnistati süüdi selles, et tema ajavahemikus 13.07.1992.a. kuni 01.01.1993.a. riisus raiskamise teel a/s "X. ja Y" poolt temale usaldatud sularaha erinevates valuutades kokku 11169,20 Eesti krooni väärtuses. Apellatsioonkaebustes leidsid nii süüdimõistetu kui tema kaitsja, et asjas ei ole tõendatud E. R. tahtlus raha riisuda, kuna see summa kujutab endast tema saamata jäänud töötasu ning aktsiaseltsi huvides tehtud kulutusi. Viru Ringkonnakohus oma 04.04.1995.a. otsusega jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Viimatinimetatud otsuse peale esitas E. R. kassatsioonkaebuse, milles väidab, et tema ei ole kuritahtlikult raha omastanud, sest see oli talle antud aktsiaseltsi juhatuse esimehe poolt töötasu avansina. Kassaator leiab, et ta töötas töölepingu alusel, oli õigustatud saama töötasu ja palub seetõttu tühistada Viru Ringkonnakohtu 04.04.1995.a. otsus ning teda õigeks mõista kuriteo- koosseisu puudumise tõttu. Tsiviilhagi palub ta jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvamuse, mille kohaselt asjas toimunud otsused tuleb tühistada ning teha uus otsus, kvalifitseerides E. R. käitumise KrK § 188 järgi, t u v a s t a s: Lääne-Viru Maakohus ja Viru Ringkonnakohus on õigesti ja ammendavalt tuvastanud E. R. poolt toimepandu asjaolud, kuid on neile andnud eksliku kriminaalõigusliku hinnangu. Kohtuotsustes ei ole motiveeritud, milles käesoleva kaasuse puhul väljendub KrK § 1411 ettenähtud kuriteokoosseisu subjektiivne külg. Samal ajal ei ole veenvalt ümber lükatud E. R. järjekindlad väited selle kohta, et tema leidis a/s "X. ja Y." endale võlgnevat töötasu ning seepärast keeldus temale antud raha tagastamast. Seega on kohtud kuriteo kvalifitseerimisel rikkunud kriminaalmenetluse printsiipi, mille kohaselt kõik kõrvaldamata kahtlused kuuluvad tõlgendamisele kohtualuse kasuks. Vaidluse puhul töötasu suuruse ning aktsiaseltsi huvides tehtud kulutuste hüvitamise üle tulnuks E. R. pöörduda seaduses ettenähtud korras kohtu poole, mitte aga teostada tööandja nõusolekuta tasaarveldusi E. R. kätte usaldatud aktsiaseltsi rahasumma ulatuses. Seega teostas E. R. oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras. Selline käitumine on kvalifitseeritav KrK § 188 järgi. Kuna E. R. pani KrK § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime
- - 1993.a., on tema kriminaalvastutusele võtmine käesoleval momendil aegunud ning tema puhul tuleb kohaldada KrMK § 5 lg 2 sätteid. Omavoliliselt enesele jäetud summad on kohus õigesti R.-lt välja mõistnud. Töö tasustamise üle tekkinud vaidlused ei kuulu lahendamisele kriminaalprotsessis, asjast huvitatud isik võib saamata jäänud summasid hageda tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 64 p.3 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
- Tühistada Lääne-Viru Maakohtu otsus 05.01.1995.a. ja Viru Ringkonnakohtu otsus 04.04.1995.a. E. R. süüdimõistmises KrK § 1411 lg 1 järgi ning tema karistamises.
- Mõista E. R. süüdi KrK § 188 järgi ning KrMK § 5 lg 2 alusel vabastada ta karistusest seoses aegumistähtaja möödumisega. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub
- augustil 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: J. Ilvest Liikmed: E. Kergandberg, Rätsep
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.