Obsah (6)

§ 101§ 141§ 40§ 181§ 17§ 15

III-1/1-51/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 9. augustil 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul

§ 101p. 1,5; 101 p.

1,5 - 15 lg 2 ja 141 lg 2 p. 1,3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu Vladimir Truhhani kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Ida-Viru Maakohtu 5. novembri 1994. a. otsusega tunnistati Vladimir Truhhan ja Dmitri Potsijenkov süüdi

§ 101

p. 1,5 järgi ning karistati vabadusekaotusega ühksaks aastaks;

§ 101

p. 1,5 - 15 lg 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega kaheksaks aastaks;

§ 141lg 2 p.

1,3 järgi ja karistati vabadusekaotusega kuueks aastaks.

§ 40lg 1 alusel mõisteti V.

Truhhanile ja D. Potsijenkovile koondkaristuseks vabadusekaotus kolmeteistkümneks aastaks kinnises vanglas. Tõendatuks loeti nende süü selles, et nad

1. veebruaril
2. a. varahommikul kella 4 ajal kokkuleppel tuvastamata isikuga omakasu ajendil ja võõra vara hõivamise eesmärgil ning kahe isiku tapmiseks tungisid Narva - Jõesuu lähistel kallale mikrobussile "Mercedes Benz" riikliku numbriga 538 HAA, milles asusid Vassili Bulajevski ja Sergei Soldogin. Röövkallaletungi käigus tulistas gruppi kuulunud tuvastamata isik V. Bulajevskit püstolist TT, põhjustades kannatanule üliraske kehavigastuse. Seejärel kõik kolm grupi liiget kandsid teadvusetu V. Bulajevski mikrobussi ning V. Truhhan ja tuvastamata isik asusid jälitama mikrobussi juurest põgenenud S. Soldoginit. Jõudnud viimasele järele tulistas teda tuvastamata isik ja lõi 13 korral noaga pea, kaela ja rindkere piirkonda, millest S. Soldogin kohapeal suri. Tapmispaigal varastas tuvastamata isik tapetu kuldsõrmuse väärtusega 300 EEK ning raha 3000 EEK. Naasnud mikrobussi, kust haavatud V. Bulajevskil oli õnnestunud põgeneda, varastasid grupi liikmed viimase koti väärtusega 50 EEK ning selles olnud kalkulaatori väärtusega 45 EEK, kuulsulepea väärtusega 1 EEK ja raha 20 000 EEK, kokku vara 20 096 EEK väärtuses. Ida-Viru Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsioonikorras süüdimõistetud ja nende kaitsjad. Kaitsjad taotlesid V. Truhhani ja D. Potsijenkovi käitumise käsitlemist kuriteost mitteteatamisena

§ 181järgi, süüdimõistetud samal alusel endale kergemat karistust.

Viru Ringkonnakohus aktsepteeris oma

1. aprilli
2. a. otsuses Ida - Viru Maakohtu otsuses väljendatud hinnanguid ja järeldusi ning jättis apellatsioonkaebused rahuldamata. V. Truhhani kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski, süüdimõistetu D. Potsijenkov ja tema kaitsja vandeadvokaat E. Bulatsik on oma kassatsioonkaebustes jätkuvalt vaidlustanud kohtulahendites sisalduvate õiguslike järelduste liigset karmust, avaldades seisukohta, et kohus ei ole õigesti mõistnud süüdimõistetute kuritegudest osavõtu astet ja iseloomu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära V. Truhhani kaitsja seletuse, milles ta selgitaskassatsioonkaebuses väljendatud hinnanguid ja prokuröri arvamuse, kes tapmisele suunatud tegude puhul pidas võimalikuks süüdimõistetute osavõttu hinnata kuriteole kaasaaitamisena ja nende karistuse vähendamist ühe aasta võrra, tuvastas: Ida-Viru Maakohtu
3. novembri
4. a. otsuses ja Viru Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a. otsuses on õigesti järeldatud, et Vladimir Truhhan ja Dmitri Potsijenkov olid oma aktiivse ja omavahel kooskõlastatud tegevusega osavõtjad kolmest esimese astme kuriteost, mis toimusid ööl vastu
7. veebruari
8. a. kell 4 Narva-Jõesuu lähistel. V. Bulajevski tapmiskatse S. Soldogini tapmine ja kannatanutele kuulunud raha ning esemete röövimine sooritati omakasu ajendil, suure rahasumma saamiseks. Tõendite kogumist järelduvalt võttis kuritegudest kallaletungi algataja ja kõige aktiivsema teostajana veel osa tuvastamata isik (väidetavalt Zaitsev). Omavahel teadaolevad tutvussuhted eeldatud kannatanutega, kooskõlastatult toimunud ettevalmistav tegevus ja varitsemine, ründele asumine hommikueelsel öötunnil ning tingimuste ühise täpsustamise järel on vastuolus süüdimõistetute selgitustega nende ootamatust sattumisest ohtlike kuritegude juuresolijaiks või kaasteadjaiks. Seepärast on tuvastatud tehioludega vastuolus taotlused piirduda V. Truhhani ja D. Potsijenkovi kriminaalvastutusega vaid kuritegudest mitteteatamise eest

§ 181sätestatud alustel.

Tehioludest lahknevad kassatsioonkaebuste motiivid ei anna alust kohtulahendite muutmiseks. Kohtulahendites antud õiguslikke hinnanguid kinnitavad D. Potsijenkovi eeluurimise algstaadiumis antud ütlused selle kohta, et nad V. Truhhaniga võtsid ründeks valmistumise käigus teatavaks kolmanda kaasosalise kavatsuse suurema rahasumma (vähemalt 50 000 EEK) omastamiseks rünnatavad isikud - V. Bulajevski ja S. Soldogin - tappa. Nad nägid ka kaaslase käes püstolit TT, millega avaldatud kavatsus oli teostatav. Süüdimõistetute käitumist raskete kuritegude ajal iseloomustab seegi, et kumbki ei teinud midagi alanud rünnete katkestamiseks või tõkestamiseks. Nende eneste jätkuv tegevus kajastas toimepandu soosimist. Osavõtt kannatanute vara röövimisest kaastäideviijatena on mõlema süüdimõistetu suhtes kohtulahendites õigesti kvalifitseeritud

§ 141lg 2 p.

1,3 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea aga tõendite kogumiga kooskõlas olevaks seda, et vaidlustatud kohtulahendites on käsitletud V. Truhhani ja D. Potsijenkovit kaastäideviijatena ka kahe isiku tapmisele suunatud tegevuse õiguslikul hindamisel. Nii V. Bulajevski suhtes toimepandud tapmiskatse kui ka S. Soldogini tapmise puhul oli vahetuks täideviijaks tuvastamata isik. V. Truhhin ja D. Potsijenkov vaid kinnistasid oma täideviijat abistanud tegevusega viimase tahtlust. Kahe inimese tapmisele suunatud tahtluse tugevdamisega võtsid V. Truhhan ja D. Potsijenkov osa V. Bulajevski tapmiskatsest ja S. Soldogini tapmisest kaasaitajatena

§ 17lg 6 mõttes.

Sellest tulenevalt kuuluvad viimatikäsitletud kuriteod kvalifitseerimisele vastavalt

§ 15lg 2; 17 lg 6; 101 p.

1,5 ja 17 lg 6; 101 p. 1 järgi. Arvestades hinnangu muutumist kuritegudest osavõtu astme ja iseloomu suhtes kuulub vastavalt muutmisele ka V. Truhhanile ja D. Potsijenkovile mõistetud karistus. Juhindudes AKKS § 63 p.3, § 64 p.3 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada osaliselt Ida-Viru Maakohtu 5. oktoobri 1994. a. otsus ja Viru Ringkonnakohtu 7. aprilli 1995. a. otsus Vladimir Truhhani ja Dmitri Potsijenkovi süüdimõistmises tapmises ja tapmiskatses ning karistuse mõistmises

§ 40järgi.

Mõista Vladimir Truhhan süüdi

§ 15lg 2; § 17 lg 6; § 101 p.

1,5 järgi ja karistada teda vabadusekaotusega 7 (seitse) aastat; mõista ta süüdi § 17 lg 6 ja 101 p. 1 järgi ja karistada vabadusekaotusega 8 (kaheksa) aastat.

§ 40

alusel mõista talle karistuseks kuritegude kogumi eest vabadusekaotus 12 (kaksteist) aastat kinnises vanglas. Mõista Dmitri Potsijenkov süüdi

§ 15

lg 2; § 17 lg 6; § 101 p.1,5 järgi ja karistada teda vabadusekaotusega 7 (seitse) aastat; mõista ta süüdi § 17 lg 6 ja 101 p. 1 järgi ja karistada vabadusekaotusega 8 (kaheksa) aastat.

§ 40

alusel mõista talle karistuseks kuritegude kogumi eest vabadusekaotus 12 (kaksteist) aastat kinnises vanglas. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a. otsus muutmata. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
3. augustil
4. a. ja edasikaebamisel ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep