III-1/1-56/95

III-1/1-56/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. H. süüdistuses KrK § 113 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Tallinna Linnakohtu
3. märtsi
4. a. otsusega mõisteti R. H. süüdi KrK § 113 järgi ja teda karistati rahatrahviga 30 päevamäära ulatuses. Kohtualune R. H. tunnistati süüdi selles, et tema tõukas
5. aprilli
6. a. õhtul Tallinnas X tee C E. H.-d, kelle vasak jalg jäi kukkumisel uksepiida ja ukse vahele. Ust surudes tekitas R. H. E. H.-le kerge terviserikkega kehavigastuse. Tallinna Linnakohtu
7. märtsi
8. a. otsuse peale esitas R. H. apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. aprilli
10. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
11. märtsi
12. a. otsus ja R. H. mõisteti KrK § 113 järgi õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu
13. aprilli
14. a. otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja J. Naaber kassatsioonprotesti. Kassatsioonprotestis nenditakse, et kehavigastuse tekitamine R. H. poolt ettevaatamatuse tõttu ei anna alust temaõigeksmõistmiseks KrK § 113 järgi kohtulahendis esitatud motiividel, kuna R. H. süü on tõendatud ka füüsilist valu põhjustanud vägivallateos. Kassatsioonprotestis taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu
15. aprilli
16. a. otsuse tühistamist R. H. õigeksmõistmises KrK § 113 järgi kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Õigeksmõistetu R. H. esitas kassatsioonprotesti kohta kirjalikud vastuväited, taotledes protesti rahuldamata jätmist. Vastuväidetes märgitakse, et E. H.-le on kehavigastused tekitatud ettevaatamatuse tõttu. Sellest tulenevalt puudub talle süüksarvatud teos KrK §-s 113 sätestatud kuriteokoosseis. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud riigiprokuröri asetäitja J. Naabri arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, tuvastas: Tallinna Linnakohtu
17. märtsi
18. a. otsuse põhiosas nenditakse tõendite hindamisel nende kogumis õigesti, et R. H. tekitas E. H.-le tahtlikult kerge terviserikkega kehavigastuse ning pani seeläbi toime KrK §-s 113 sätestatud kuriteo. Süü liigi määratlemisel tõdes aga Tallinna Linnakohus, et R. H. pidi ette nägema oma teo tagajärjena kehavigastuse tekitamist. Sellises käsitluses pidas kohus R. H. süü liigiks ettevaatamatust. Tallinna Ringkonnakohtu
19. aprilli
20. a. otsuses märgitakse põhjendatult, et Tallinna Linnakohtu otsuse põhi- ja lõpposa vahel puudub sisuline kooskõla. Asjaolu, et Tallinna Linnakohus on käsitlenud kehavigastuse tekitamise osas süü liigina ettevaatamatust, ei saa aga iseendast olla aluseks R. H. õigeksmõistmiseks KrK § 113 järgi. R. H. süü ei seisne ainuüksi kehavigastuse tekitamises, vaid ka tahtlikult toimepandud vägivallateoga kannatanule valu põhjustamises. Seega puudus Tallinna Ringkonnakohtul õiguslik alus R. H. õigeksmõistmiseks KrK § 113 järgi. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 3, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
21. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
22. aprilli
23. a. otsus R. H. õigeksmõistmises KrK § 113 järgi, ning kriminaalasi saata uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
24. Riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotest rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
25. septembril
26. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe