← Eesti

III-1/1-57/95

III-1/1-57/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. septembril
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. P. süüdistuses KrK § 143 lg 3 p. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Lääne-Viru Maakohtu
  3. aprilli
  4. a. otsusega mõisteti J. P. süüdi KrK § 143 lg 3 p.2 järgi ja karistati ühe aasta ja kuue kuulise vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. J. P. tunnistati süüdi selles, et ta ajavahemikul
  5. a. oktoobrist kuni
  6. juulini
  7. a. pani toime 17 kelmust - sai pettuse teel võõrast vara, lubades ettemaksu nõudes tuua odavat suhkrut või laenates raha lubadusega see tagasi maksta mõne päeva jooksul ilma võimaluse ja kavatsuseta neid lubadusi täita. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu J. P., kes taotles enda õigeksmõistmist K. S.-lt, O. E.-lt ja V. K.-lt laenu võtmise osas ning S. E.-le ja aktsiaselts E.-le suhkru pakkumise osas ning ülejäänud kuriteo episoodide eest tingimisi karistamist, kohaldades KrK § 39 ja § 47 sätteid. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. juuni
  9. a. otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu
  10. aprilli
  11. a. otsus osaliselt J. P. süüdimõistmises KrK § 143 lg 3 p. 2 järgi ja karistuse osas. J. P. mõisteti süüdi KrK § 143 lg 1 järgi ja karistati vabadusekaotusega kuueks kuuks poolkinnises vanglas alates
  12. jaanuarist
  13. a. Tsiviilhagi osas jäeti kohtuotsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on jätkuva kuriteoga, sest J. P. pani toime üksteisest lühema ajavahemikuga lahutatud 17 tegu, millel on sama kuriteokooseisu tunnused, nad olid suunatud sama liigiobjekti vastu ja toime pandud sama süüvormiga. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti riigiprokurör asetäitja J. Naaber, kes leiab et ringkonnakohtu järeldused on ekslikud, sest 17 kelmuse fakti ei olnud hõlmatud ühise tahtlusega ja seega ei ole alust rääkida jätkuvast kuriteost. Kriminaalasjas puudub ühtne tagajärg, sest igas kuriteo episoodis on tegemist erineva kannatanuga. Protestis taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  14. juuni
  15. a. otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles toetati protestis sisalduvat taotlust, tuvastas: Lääne Viru Maakohtu otsuses nenditakse tõendite hindamisel nende kogumis õigesti, et J. P. pani toime 17 erinevat kelmust, mis ei moodusta jätkuvat kuritegu. Viru Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse väites, et J. P. poolt on toime pandud üks ühtne kuritegu, kuna kuriteo episoodid olid suunatud sama liigiobjekti võõra vara - vastu ja toime pandud lühema ajavahemiku jooksul sama süüvormiga - tahtlikult. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist jätkuva kuriteoga. Jätkuva kuriteo toimepanemise korral tegutseb süüdlane ühtse tahtlusega ühel ja samal viisil. Kriminaalasja tehiolusid arvestades ei saa väita, et J. P. poolt 9 kuu vältel toimepandud 17 kelmuse fakti oleksid toime pandud ühtse tahtlusega - selle kohta puuduvad igasugused andmed. Ka kelmuste toimepanemise viisid on erinevad - suhkru müügiks pakkumine raha ettetasumisega ja raha laenamine kavatsuseta seda tagasi maksta. Kuritegu ei ole jätkuv, kui süüdlase tegude vahel puudub nii orgaaniline seos kui ka ühtne tahtlus, kusjuures toimepanemise viisid on erinevad. Juhindudes AKKS § 63 p. 2, § 64 p. 3 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  16. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  17. juuni
  18. a. otsus J. P. süüdistusasjas.
  19. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  20. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
  21. septembril
  22. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Peeter Vaher Liikmed : Lea Kalm, Herbert Lindmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.