III-1/1-59/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,
- septembril
- a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja I. K. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Harju Maakohtu
- aprilli
- a. otsusega mõisteti I. K. süüdi ja karistati KrK § 195 lg 2 järgi ühe aasta ja kuue kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. I. K. tunnistati süüdi selles, et ta ööl vastu
- jaanuari 1994.a. joobnud olekus X maakonnas, S., K. 6 maja ees rikkus jämedalt avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu sellega, et tungis huligaansel ajendil selja tagant kallale P. S.-le, paiskas ta pikali, peksis ja lõi peaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat S. Schneider, kes palus I. K. õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a. otsusega tühistati Harju Maakohtu
- aprilli
- a. otsus ja I. K. mõisteti õigeks süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi. Kohtukolleegium leidis, et I. K. osavõtt kuriteo toimepanemisest ei ole leidnudigakülgset tõendamist, igasugune kahtlus tuleb aga tõlgendada kohtualuse kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja J. Naaber, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Protestis väidetakse, et ringkonnakohus on jätnud sisuliselt motiveerimata, miks ta kannatanu P. S. ja tunnistajate R. P. ning U. S. ütlused kuriteo tõendamisel tähtsust omavate asjaolude osas tagasi lükkab - näiteks R. P. ütlused selle kohta, et remondi ajal leidis ta autost kuriteo käigus kadumaläinud P. S. passi. Veel märgitakse protestis, et asjakohaseks ei saa lugeda ringkonnakohtu motiive osas, mis puudutab I. K. kinnaste määrdumist kannatanu verega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles toetati protestis sisalduvad taotlust, tuvastas: Harju Maakohtu otsuses nenditakse tõendite hindamisel nende kogumis õigesti, et I. K. pani toime kuritahtliku huligaansuse, s. o. kuriteo KrK § 195 lg 2 järgi ja Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub maakohtu otsuses sisalduvate motiivide ja järeldustega. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses, millega tühistati Harju Maakohtu otsus, puuduvad motiivid millega kohus on tagasi lükanud tunnistaja R. P. ütlused sellest, et ta
- a. novembris remondi ajal leidis autost, millega peale kinnipidamist sõidutati I. K. ja kannatanut, kannatanu passi, mis oli kaduma läinud kuriteo käigus. Kannatanu on andnud ütlusi, et ta avastas passi ja teiste dokumentide kadumise vahetult peale kallaletungi, s. o. enne autosse istumist ning siit saab teha järelduse, et passi peitis auto istme alla K. K. AKKS § 29 lg 4 sätestab, et ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas peavad olema märgitud motiivid, millega kohus on ühed või teised tõendid tagasi lükanud. Kohtuotsuses motiivide puudumine on sama seaduse § 39 lg 3 p. 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ja toob kaasa kohtuotsuse tühistamise kassatsiooni korras. Arvestades eeltoodut ja juhindudes AKKS-i § 63 p. 2, § 64 p.2 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a. otsus I. K. süüdistusasjas.
- Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukooseisus.
- Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
- septembril
- a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.