III-1/1-61/95

III-1/1-61/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. septembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Juri Kalat"jovi süüdistuses KrK §-de 1411 lg 2 p.1 ja 207 lg 1 järgi ning Vassili Kirillovi süüdistuses KrK §-de 1411 lg 2 p.1; 166; 207 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualused Juri Kalat"jov ja Vassili Kirillov ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Juri Kalat"jov ja Vassili Kirillov olid kohtu alla antud süüdistatuna KrK §-de 1411 lg 2 p.1 ja 207 lg 1 järgi, V. Kirillovil lisaks veel ka KrK § 166 järgi selles, et V. Kalat"jov, olles Kohtla-Järve Hoiupanga juhataja ja V. Kirillov, olles Ida-Viru Politseiprefektuuri loakomisjoni inspektor, omavahelisel kokkuleppel ja ametiseisundit kuritarvitades, riisusid neli panga bilansis olevat püstolit "TT". Süüdistuskokkuvõtte kohaselt koostas V. Kirillov
2. detsembril 1993.a. fiktiivse dokumendi - püstolite vaatluse akti, fikseerimaks püstolite kasutuskõlbmatust. Seejärel müüdi püstolid eraisikutele - A. Sta"kovile, V. Velt"inskile ja A. Faenkovile, kusjuures ühe püstoli omastas J. Kalat"jov ka ise. Dokumentaalselt ostumüügi tehingut ei vormistatud. Samuti süüdistati J. Kalat"jovi ja V. Kirillovit selles, et kumbki andis eraisikuile üle 16 padrunit J. Kalat"jov A. S.-le ning V. Kirillov A. F.-le ja V. V.-le. Ida-Viru Maakohtu
3. veebruari 1995.a. otsusega mõisteti mõlemad kohtualused kõikides neile süüksarvatud tegudes õigeks. Ida-Viru prokuratuuri abiprokuröri S. Polit"evi poolt esitatud apellatsioonprotestis taotleti Ida-Viru Maakohtu
4. veebruari 1995.a. otsuse tühistamist ja J. Kalat"jovi süüdi tunnistamist KrK § 1411 lg 1 järgi ning V. Kirillovi süüdi tunnistamist KrK § 207 lg 1 järgi. Viru Ringkonnakohtu
5. mai 1995.a. otsusega tühistati osaliselt Ida-Viru Maakohtu
6. veebruari 1995.a otsus J. Kalat"jovi õigeksmõistmise osas. J. Kalat"jov tunnistati süüdi KrK § 1411 lg 1 järgi, teda karistati kuue kuulise vabadusekaotusega ja vastavalt KrK §-le 47 vabastati ta 1 aastase katseajaga tingimisi karistusest . V. Kirillovi osas jäeti maakohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas osas märgiti, et mitte üksnes J. Kalat"jovi vaid ka V.Kirillovi tegevus on kvalifitseeritav KrK §-le 1411 lg 1 järgi. Samas on ringkonnakohus aga rõhutanud, et kuna apellatsioonprotestis taotletakse V.Kirillovi süüditunnistamist üksnes KrK § 207 lg.1 järgi, siis puudub ringkonnakohtul võimalus väljuda protesti piiridest ja tunnistada V.Kirillov süüdi KrK § 1411 lg.1 järgi. Viru Ringkonnakohtu
7. mai 1995.a. otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused kohtualused J. Kalat"jov ja V. Kirillov. J. Kalat"jov palub tühistada Viru Ringkonnakohtu süüdimõistev otsus ning jõustada Ida-Viru Maakohtu õigeksmõistev otsus. Kõigepealt osundab J.Kalat"jov kassatsioonkaebuses sellele, et puudusid instruktsioonid, mis reguleeriksid relvade müügi korda, sätestaks müügist saadava raha kassasse üleandmise tähtaja ja raamatupidamiskannete tegemise korra. Teiseks osundab J.Kalat"jov sellele, et ta oli relvade üleandmise ajal haige. Kolmandaks väidab J.Kalat"jov, et arvestamata jäeti tema nõudmine fikseerida aktis relvade müügist saadud raha olemasolu tema seifis. Neljandaks kinnitab J.Kalat"jov, et tal puudus tahtlus raha omastamiseks, sest sellise tahtluse olemasolu ei ole tõendatud ei kohtueelsel uurimisel ega ka mitte kohtumenetlustes. V. Kirillov palub muuta Viru Ringkonnakohtu
8. mai 1995.a otsuse kirjeldav-motiveerivat osa ja arvata sellest välja tema sisuline süüditunnistamine KrK § 1411 lg 2 p.1 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kassaatorite seletused, milles toetati kassatsioonkaebustes sisalduvaid taotlust ja prokuröri seletuse, milles toetati V.Kirillovi kaebuses sisalduvat taotlust, kuid paluti J.Kalat"jovi suhtes jätta ringkonnakohtu otsus muutmata, leidis: Nii Ida-Viru Maakohus kui ka Viru Ringkonnakohus on põhjendatult lugenud tõendatuks, et Juri Kalat"jov müüs ametiisikuna
9. a. detsembrikuu alguses neli Kohtla-Järve Hoiupangale kuulunud püstolit "TT". Nimetatud asjaolu ei eita oma ütlustes ka J.Kalat"jov ise. Samuti on kohtuotsustest lähtuvalt tõsikindlalt tuvastatud, et püstolite ost-müük toimus ilma panga pearaamatupidaja teadmata, et ei vormistatud kirjalikku ostu-müügi lepingut, et müügist saadud rahasummat väärtuses 400 kr. ei võtnud vastu mitte panga kassiir vaid J.Kalat"jov isiklikult ning et nimetatud rahasumma kanti X Hoiupanga arvele alles
10. märtsil 1994.a. J.Kalat"jov ei eita ka kõiki viimatinimetatud asjaolusid. Samas loeb Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendamatuks kõik J.Kalat"jovi poolt kassatsioonkaebuses enda kaitseks esitatavad väited. Esiteks ei saa relvade müüki reguleerivate täpsete instruktsioonide puudumisega õigustada finantsdistsipliini elementaarsete nõuete eiramist. J.Kalat"jovi tegevus relvade müümisel ja selle järgselt kujutab endast justnimelt selliste nõuete eiramist. Teiseks ei ole J.Kalat"jovi poolt relvade müügist saadud raha enese kätte jätmine õigustatav haigusega, sest kriminaalasja materjalidest nähtuvalt jäi kõnealuse raha saamise ja haigestumise vahele ligikaudu kahekuuline ajavahemik. Kolmandaks on kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ümber lükatud J.Kalat"jovi väide, nagu oleks ta vahetult pärast relvade müüki ja enne
11. veebruari 1994.a. (seega ligikaudu kaks kuud pärast müüki) astunud samme müügist saadud rahasumma kandmiseks panga arvele. Neljandaks peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada, et Viru Ringkonnakohus on J.Kalat"jovi käitumise subjektiivse külje tuvastamisel põhjendatult lähtunud selle käitumise objektiivse külje hindamisest: just see asjaolu, et ligikaudu kahe kuu jooksul finantsdistsipliini rikkudes ja mõjuvate põhjusteta ei kanta panga arvele pangale kuuluvate relvade müügist saadud rahasummat suuruses 400 kr., võimaldabki lugeda tuvastatuks J.Kalat"jovi tahtluse ametiisikuna kõnealuse rahasumma omastamiseks. Seega on J.Kalat"jovi süüdi tunnistamine Viru Ringkonnakohtu poolt KrK § 1411 lg.1 järgi seaduslik ja põhjendatud. Samas peab Riigikohus vajalikuks osundada sellele, et ringkonnakohtu otsusest ei nähtu otseselt seda, kui suure summa riisumises J.Kalat"jov süüdi tunnistatakse. Eksitav on siinjuures asjaolu, et ringkonnakohtu nimetatud otsusega on jäetud rahuldamata tsiviilhagi 18 600 kr. ulatuses vaid sel põhjusel, et püstolid on tagastatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtulikul uurimisel on tõendatud J.Kalat"jovi poolt toimepandud riisumine vaid 400 ja mitte 18 600 krooni ulatuses, sest riisumise ulatuse määramisel tuleb lähtuda vaid reaalselt tekitatud kahjust, mille ulatus on tõendatud, mitte aga võimalikust saamata jäänud tulust . Seetõttu peab Riigikohtu kriminaalkolleegium antud juhul erandkorras vajalikuks fikseerida riisutu ulatus ka ringkonnakohtu otsuse resolutiivosas. V. Kirillovi kassatsioonkaebuses sisalduv taotlus - muuta Viru Ringkonnakohtu
12. mai 1995.a. otsuse kirjeldav-motiveerivat osa ja arvata sellest välja tema sisuline süüditunnistamine KrK § 1411 lg 2 p.1 järgi on põhjendatud. Analoogiliselt nõudega, et kohtu järeldused peavad olema kooskõlas kohtu poolt tuvastatud asjaoludega, ei tohi ka kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas sisalduvad konstateeringud olla vastuolus kohtuotsuse resolutiivosaga. V.Kirillovi suhtes on nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsused õigeksmõistvad. Õigeksmõistmisel puudub kohtul õigus osundada õigeksmõistetu süü tuvastatusele. Kooskõlas eeltooduga ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 64 p.1 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
13. Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu
14. mai 1995.a otsus Juri Kalat"jovi osas, formuleerides kohtuotsuse resolutiivosa teine punkt järgmiselt:
15. Tunnistada Juri Kalat"jov süüdi KrK § 1411 lg.1 järgi 400 kr. riisumises ja mõista talle karistuseks kuus kuud vabadusekaotust. Vastavalt KrK §-le 47 lg.1 ja 2 mitte pöörata kohtuotsust täitmisele, kui Juri Kalat"jov ei pane ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega.
16. 2.Tühistada Viru Ringkonnakohtu
17. mai 1995.a otsuse kolmas punkt.
18. 3.Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu
19. mai 1995.a otsus Vassili Kirillovi osas, jättes kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast välja lõik, mis kohtuotsuse eestikeelses tõlkes on järgmine: "Püstolid olid müüdud nelja ostu-müügi tehingu tulemusena, mitte ühekordse, ühe püstoli müüs V.Kirillov isiklikult. Sellepärast mitte ainult J.Kalat"jovi tegevust, vaid ka V.Kirillovi tegevus on vaja kvalifitseerida KrK § 1411 lg.2 p.1 järgi. Kuid prokurör apellatsioonprotestis piirdub vaid taotluses tunnistada süüdi V.Kirillov KrK § 207 lg.1 järgi."
20. 4.Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu
21. mai 1995.a otsus muutmata.
22. 5.Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Riigikohtu otsus jõustub 19.septembril
23. aastal ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep