III-1/1-62/95

III-1/1-62/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. T. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid istungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu T. T. Pärnu Maakohtu otsusega
3. aprill
4. a. mõisteti T. T. süüdi KrK § 204 lg 1 järgi ning karistati vabadusekaotusega 2 aastat ja 6 kuud. KrK § 47 alusel mõisteti karistus tingimisi 3 aastase katseajaga. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. T. T. tunnistati süüdi selles, et ta
5. mai
6. a. kella 23.36 ajal Tallinn - Pärnu - Ikla mnt. 139 kilomeetril, juhtides sõiduautot Opel Record kiirusega ca 90 km/h, rikkus LE p. 46.1 nõudeid sellega, et juhtis sõidukit alkoholijoobes, LE p. 81 nõudeid sellega, et kiiruse valikul ei arvestanud oma väheseid sõidukogemusi, LE p. 74 nõudeid sellega, et asulavälisel teel ei sõitnud sõidutee parempoolse ääre lähedal ning LE p. 11 nõudeid sellega, et keegi ei tohi oma tegevusega ohustada või takistada liiklust, milliste rikkumiste tagajärjel sõitis auto vastassuunavööndisse ning põrkus kokku sealt lähenenud VAZ - 2108 - ga, mille roolis oli A. S. Kokkupõrke tagajärjel sai A. S. surma, temaga kaasasõitnud U. M. sai üliraskeid kehavigastusi ning T. T.-ga kaasasõitnud A. K. kehavigastused olid rasked. Apellatsioonprotestis taotles Pärnu abiprokurör Igor Pütsepp kohtuotsuse tühistamist ning reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmist, kuna T. T.-le karistuse mõistmisel ei ole Pärnu Maakohus arvestanud kuriteo eriti rasket tagajärge ning asjaolu, et kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Tallinna Ringkonnakohus oma
7. juuni
8. a. otsusega jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonprotesti rahuldamata. Viimatinimetatud otsuse peale esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber kassatsioonprotesti, milles leiab, et arvestades toimepandud kuriteo raskust ja laadi on KrK § 47 sätete kohaldamisel, kus isik sisuliselt vabastatakse karistuse kandmisest, väljutud karistuse mõistmise eesmärkidest. Kassaator leiab, et tuleb õigeks pidada kohtupraktikas omaksvõetud seisukohta, et joobnud olekus avariiga surma põhjustamisel karistatakse süüdlast reeglina reaalse vabadusekaotusega ning vaid erandlikel asjaoludel on võimalik KrK § 47 või 39 sätete kohaldamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles asjas toimunud kohtulahendite tühistamist mõistetud karistuse osas ning süüdimõistetu, kes taotles kohtuotsuste muutmata jätmist, tuvastas: Kohtud on õigesti kindlaks teinud
9. mail
10. a. Tallinn - Pärnu - Ikla maanteel toimunud liiklusõnnetuse tehiolud ning andnud T. T. käitumisele õige juriidilise kvalifikatsiooni. Samas nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtud on käesolevas asjas rikkunud KrMK § 274 p. 6 nõudeid jättes näitamata vabadusekaotuse tingimusliku mittekohaldamise konkreetsed motiivid. See rikkumine on viinud ka KrK §-de 36 ja 47 lg 1 ebaõigele kohaldamisele. T. T. on toime pannud II astme kuriteo, mille tagajärjeks oli ühe isiku surm, ühele isikule üliraskete ja ühele raskete kehavigastuste tekitamine. Kuriteo laadi arvestamine karistuse mõistmisel tähendab, et arvesse tuleb võtta süüdimõistetu poolt tahtlikku liikluseeskirjade eiramist, mis väljendus sõiduki juhtimises alkoholijoobes ning millega ettevaatamatusest, kuritegeliku kergemeelsuse vormis, põhjustati ülalkirjeldatud raske tagajärg. Kuriteo raskuse hindamisel tuleb arvestada mitte üksnes saabunud tagajärgede iseloomuga, sealhulgas ka nende kõrvaldamise ja heastamise võimaluse astmega, vaid ka selleliigiliste kuritegude levikuastmega ühiskonnas, mille ärahoidmisele on kriminaalseadus suunatud. Seadusandja ei ole erinevalt paljudest II astme kuritegudest § 204 lg 1 toodud kuriteokoosseisu sanktsioonis ette näinud alternatiivset karistust. Pärnu Maakohus ega ka Tallinna Ringkonnakohus pole oma otsust nõuetekohaselt motiveerinud, millised tehiolusid ning milliseid süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid peeti sellisteks, mis viisid kohtu veendumusele, et mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekohane. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 4 ja 65 lg 3, kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Pärnu Maakohtu
11. aprilli
12. a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
13. juuni
14. a. otsus T. T.-le põhikaristuse mõistmise osas ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtusse teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Otsus jõustub
15. septembril
16. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep