III-1/1-63/95

III-1/1-63/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. B. süüdistuses KrK §-de 141 lg 2 p. 1,2 ja 3, ning 185 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu
3. veebruari
4. a. otsusega mõisteti S. B. süüdi ja teda karistati KrK §-de 141 lg.2 p.1,2 ja 3, ning 185 lg 2 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 7 aastat. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a. otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtuotsuse järgi tunnistati S. B. süüdi selles, et ta osales neljas röövimises, mis pandi toime: 1)
7. aprillil
8. a. I. M. korteris Tallinnas, P. X. - Y, kust rööviti vara väärtusega 45 101 krooni 35 senti, samuti J. M. kaks välispassi ja NSV Liidu pass; 2)
9. juulil
10. a. T. T. korteris Tallinnas, K. A. -B., kust rööviti vara väärtusega 84 712 krooni 10 senti; 3)
11. juulil
12. a. E. K., H. K. ja N. K. korteris Tallinnas, C tee E. - F., kust rööviti vara väärtusega 9 050 krooni, ja 4)
13. juulil
14. a. T. K. korteris Tallinnas, K. G. - H., kust rööviti vara väärtusega 63351 krooni ja 5 senti. Tallinna Linnakohtu
15. veebruari
16. a. otsuse peale esitas kohtualune S. B. apellatsioonkaebuse, milles ta taotles kohtuotsuse tühistamist ja tema õigeksmõistmist, kuna ta ei olevat viibinud talle süüksarvatud kuritegude toimepanemise ajal Eesti Vabariigis. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. aprilli
18. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
19. veebruari
20. a. otsus S. B. suhtes muutmata ja S. B. apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid süüdimõistetu S. B. ja tema kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis kassatsioonkaebuse, milles taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. aprilli
22. a. otsuse ja Tallinna Linnakohtu
23. veebruari
24. a. otsuse tühistamist S. B. süüdimõistmises KrK §-de 141 lg 2 p. 1,2 ja 3, ning 185 lg 2 järgi. Kassatsioonkaebuses väidab süüdimõistetu S. B. oma väidetavale alibile viidates, et ta ei ole talle süüksarvatud tegusid toime pannud. Süüdimõistetu kaitsja E. Rivise kassatsioonkaebuses nenditakse, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses ei ole ümber lükatud S. B. alibi. Eirates KrMK § 19 ja AKKS § 29 lg 4 sätteid, on kohus oluliselt rikkunud kriminaalprotsessi seadust. Kassatsioonkaebusele on lisatud S. B. väidetava alibi kinnitamiseks talle väljastatud NSV Liidu välispassi nende lehtede koopiad, kus on Vene Föderatsiooni Jaanilinna läbilaskepunkti templi jäljed S. B. viibimise kohta Vene Föderatsioonis. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta ei toetanud kassatsioonkaebusi, tuvastas: Süüdimõistetu S. B. kaitsja vandeadvokaat E. Rivise kassatsioonkaebuses nenditakse, et Tallinna Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt kriminaalprotsessi seadust, eirates KrMK § 19 ja AKKS § 29 lg 4 sätteid. Nii ei ole kohus võtnud tarvitusele kõiki seaduses ettenähtud abinõusid kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks ega selgitanud süüdimõistetu S. B. õigustavaid asjaolusid. Kohus ei ole ümber lükanud S. B. apellatsioonkaebuses esitatud väiteid alibi kohta. Vandeadvokaat E. Rivise, samuti süüdimõistetu S. B. kassatsioonkaebuses esitatud sellekohased väited ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu
25. aprilli
26. a. otsuses, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu
27. veebruari
28. a. kohtulahend, on toetutud linnakohtu otsuses esitatud väidetele. Seejuures on Tallinna Linnakohtu otsuses nõutava üksikasjalikkusega analüüsitud kriminaalasjas kogutud tõendeid ning kohus on hinnanud neid siseveendumuse järgi kogumis. Kohus on teinud nende tõendite pinnalt põhjendatud järelduse S. B. süü jt. tõendamiseseme asjaolude tõendatuse kohta. Kohtuotsuse põhiosas analüüsitud tõendid kummutavad ka S. B. alibi. Vastavalt AKKS §-le 29 lg 5 võib ringkonnakohus oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud kohtulahendites, lähtudes kriminaalasjas kogutud tõenditest, kriminaalprotsessi seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Süüdimõistetu S. B. kaitsja vandeadvokaat E. Rivise kassatsioonkaebusele on lisatud S. B.-le väljastatud NSV Liidu välispassi nende lehtede koopiad, millel on Vene Föderatsiooni Jaanilinna läbilaskepunkti templi jäljed S. B. viibimise kohta Vene Föderatsioonis, kinnitamaks tema väidetavat alibi. Need dokumendid viitavad AKKS §-s 771 lg 1 p. 5 sätestatud asjaoludele, mis võivad mõjustada tõendite hindamist kohtus nende kogumis. Vastavalt AKKS §-le 65 lg 4 ei või Riigikohus, selgitades kassatsiooni korras edasikaebamise aluste esinemist või puudumist, tuvastada esitatud dokumente uurides faktilisi asjaolusid. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ning 65 lg 3 ja 4 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
29. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
30. aprilli
31. a. otsus S. B. süüdistusasjas KrK §-de 141 lg 2 p. 1,2 ja 3 ning 185 lg 2 järgi muutmata.
32. Süüdimõistetu S. B. ja tema kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
33. septembril
34. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Peeter Vaher Liikmed : Lea Kalm, Herbert Lindmäe