III-1/1-65/95

III-1/1-65/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. septembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. T. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p.1 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. M. T. anti kohtu alla KrK § 197 lg 3 järgi, kuid tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu
2. detsembri 1994.a. otsusega KrK § 197 lg 2 p. 1 ja 3 järgi selles, et tema,
3. juulil 1994.a. kella 23.00 ajal, olles alkoholijoobes, kasutades elule ja tervisele mitteohtlikku vägivalda kannatanu U. I. suhtes, ärandas Tallinnas, L. tn. A. asuva maja juurest U. I.-le kuuluva sõiduauto VAZ 2103, mis kandis riiklikku numbrimärki XXX YYY. Karistuseks mõisteti T.-le kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu
4. jaanuari 1995.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
5. detsembri 1994.a. otsus kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ning saadeti kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine seisnes ringkonnakohtu arvates selles, et linnakohtu otsuses puuduvad teo ümberkvalifitseerimise motiivid. Kohtualuse M. T. ja tema kaitsja apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Tallinna Linnakohus arutas kriminaalasja uuesti ja tunnistas
6. mai
7. a. otsusega M. T. süüdi KrK § 197 lg 3 järgi ning karistas teda kolmeaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Viimatinimetatud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebustes taotlesid kohtualune M. T. enese õigeksmõistmist ja tema kaitsja N. Lausmaa - teo ümberkavalifitseerimist KrK § 197 lg 2 p.3 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu
8. juuni 1995.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
9. mai 1995.a. otsus M. T. süüdi tunnistamises KrK § 197 lg 3 järgi ja ta tunnistati süüdi KrK § 197 lg.2 p. 1 ja 3 järgi, jättes karistuse muutmata. Ringkonnakohtu viimatinimetatud otsuses loetakse küll tuvastatuks, et M. T. käitumises on KrK § 197 lg 3 ettenähtud kuriteo tunnused, kuid samas leitakse, et M. T. tuleb siiski süüdi tunnistada KrK § 197 lg 2 p. 1 ja 3 järgi. Sellist järeldust põhjendatakse asjaoluga, et Tallinna Linnakohtu
10. detsembri 1994.a. otsuse peale ei ole esitatud ei prokuröri protesti ega kannatanu kaebust. Ringkonnakohtu otsuses väljendatud arvamuse kohaselt ei tohi esimese astme kohus kriminaalasja uue arutamise järgselt kohaldada kohtualuse suhtes raskemat kuritegu ettenägevat kriminaalseaduse sätet. Tallinna Ringkonnakohtu
11. juuni 1995.a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu M. T. ja kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. M. T. vaidlustab kaebuses faktiliste asjaolude tuvastamise õigsust ja palub talle mõistetud karistuse kergendamist. Kassatsioonprotestis märgitakse, et kohtupraktikas levinud seisukoht, mille kohaselt kohtualuse olukorda saab uuel kohtulikul arutamisel raskendada vaid siis, kui otsuse tühistamise aluseks oli prokuröri protest või kannatanu kaebus, on vastuolus AKKS § 36 lg 2 sisuga ning taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu
12. juuni 1995.a. otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära prokuröri seletuse, milles toetatakse kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust, leidis: Vastavalt AKKS §-le 36 lg 2 on kriminaalasja uuel kohtulikul arutamisel esimese astme kohtus lubatud kas karistust raskendada või raskemat kuritegu ettenägevat seadust kohaldada (reformatio in peius) kahel juhul: kui pärast kohtuotsuse tühistamist tuvastatakse uuel kohtulikul arutamisel asjaolud, mis tõendavad kohtualuse poolt raskema kuriteo toimepanemist või kui vähemalt üks otsuse tühistamise alus oli kannatanu või tema esindaja kaebus või prokuröri protest karistuse leebuse kohta. Seaduse mõtte kohaselt ei pea need kaks kohtualuse olukorra halvendamise alust esinema koos, kuigi nende koosesinemine on võimalik. Seega on pärast kohtuotsuse tühistamist uuel kohtulikul arutamisel esimese astme kohtus lubatav halvendada kohtualuse olukorda ka siis, kui kohtuotsuse tühistamise aluseks ei olnud küll ei kannatanu kaebust ega prokuröri protesti, kuid kui kohus tuvastab raskema kuriteo toimepanemise. Samas on kriminaalasja uuesti arutava kohtu iseseisvuse piirid raskema kuriteo toimepanemise tuvastamisel piiratud süüdistusega, mille järgi isik oli varem kohtu alla antud. Neist piiridest väljuvalt võib kriminaalasja uuesti arutav kohus kohtualuse olukorda raskendada vaid siis, kui kohtualune antakse kohtu alla raskemas süüdistuses lähtudes KrMK §-dest 215 lg 3 või 219 lg.
13. M. T. oli esimeseks kohtulikuks arutamiseks antud kohtu alla KrK § 197 lg 3 järgi ja seega oli tema süüdi tunnistamine ka pärast uut kohtulikku arutamist Tallinna Linnakohtu
14. mai
15. a. otsusega KrK § 197 lg 3 järgi seaduslik. M. T. kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus: vastavalt AKKS §-le 65 lg 6 puudub Riigikohtul võimalus uute faktiliste asjaolude tuvastamiseks ja karistuse mõistmisel ei ole rikutud kriminaalseadust. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 39 lg 4; 63 p.2; 64 p.2 ja 3 ning 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
16. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
17. juuni 1995.a. otsus M. T. süüditunnistamises KrK § 197 lg.2 p. 1 ja 3 järgi ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse.
18. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
19. Süüdimõistetu M. T. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
20. septembril 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe