III-1/1-68/95

III-1/1-68/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E. S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3 järgi. Menetlusosalisena võttis istungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. S. mõisteti Tallinna Linnakohtu
3. märtsi
4. a. otsusega süüdi KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3 järgi ning teda karistati KrK § 39 sätete kohaldamisega 3 aastase vabadusekaotusega noortevanglas. Sama otsusega mõisteti süüdi veel ka D. K. ja R. V. E. S. tunnistati süüdi selles, et
5. septembril
6. a. tema, sõites taksoga, mida juhtis N. R., P-s, varastas salaja N. R. rahatasku koos 450 krooniga. Kannatanu nõudmisele tagastada rahakott, E. S., ähvardades kannatanut püstoliga, võttis rahakotist raha välja, otsis kannatanu läbi ning lahkus. Kirjeldatu kvalifitseeriti KrK § 141 lg 2 p. 2 ja 3 järgi. Sama otsusega tunnistati E. S. süüdi selles, et
7. septembril
8. a. tema, eelneval kokkuleppel ja koos kaaskohtualuse R. V.-ga X ja O. tänava nurgal, viibides taksos, mida juhtis kannatanu A. M., kasutades nuga, tungisid kannatanule kallale ning hõivasid ta rahakoti, milles oli raha 400 krooni, autojuhiload ja auto tehniline pass. Kannatanul õnnestus rahakott koos sisuga neilt tagasi võtta. Kirjeldatu kvalifitseeriti KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p. 1, 2, 3 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu
9. mai
10. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus E. S.-le KrK § 141 lg 2 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat vabadusekaotust. Muus osas jäi linnakohtu otsus E. S. suhtes muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu E. S., kes leiab end süüdi olevat
11. septembril
12. a. N. R.-lt rahakoti salajases varguses ning sellest tulenevalt palub talle KrK 141 lg 2 p. 2, 3 järgi süüks arvatud kuritegu kvalifitseerida ümber KrK § 139 järgi. Samas väidab kassaator, et
13. septembril
14. a. puudus tal tahtlus kannatanu A. M. röövida ja palub end selles kuriteoepisoodis õigeks mõista. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära Riigiprokuratuuri prokuröri Marge Püssi seletuse, milles paluti jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata, leidis: Kriminaalasjas kogutud tõenditega on vastuvaidlematult tuvastatud, et E. S. hõivas
15. augustil
16. a. salaja taksos kannatanu N. R. rahakoti. See kuritegu ei olnud lõpule viidud, sest mõlemad viibisid kuriteo toimepanemise kohas ja E. S.-l puudus võimalus seda vara kasutada ja käsutada. N. R. avastas kiiresti rahakoti kadumise ja nõudis S.-lt kui ainsalt võimalikult võtjalt selle tagastamist. E. S. jätkas alustatud kuriteo lõpulevimist sel teel, et ähvardas N. R.-d püstoliga, võttis rahakotist raha välja ja lahkus sellega. Kui elule ja tervisele ohtlikku vägivalda või sellise vägivallaga ähvardamist kasutatakse vahetult peale võõra vara mistahes vormis hõivamist, kuid selleks, et hõivatud vara enda valduses hoida või saada võimalus selle kasutamiseks ja käsutamiseks, tuleb kogu süüdlase tegevus kvalifitseerida röövimisena. E. S. väited selle kohta, et tal polnud tahtlust kannatanu A. M. suhtes röövimist toime panna on ilmses vastuolus Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt tuvastatud faktidega, mis on toodud ülalviidatud kohtuotsustes ning mida Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks korrata. Kassatsioonkaebus ei sisalda väiteid selle kohta, et nende faktide tuvastamiseks oleks rikutud kriminaalmenetluse norme. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja 65 lg 3, kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu
17. mai
18. a. otsus E. S. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub
19. oktoobril
20. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep