III-1/1-69/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,
- oktoobril
- a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. K. süüdistuses KrK § 164 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu R. K. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et U. S. ja R. K. olid antud kohtu alla KrK § 164 lg 2 p. 2, 3 ja 4 järgi süüdistatuna selles, et nad, töötades RE "T. S." elamu-kommunaalosakonna juhataja ja juhataja asetäitjana, pressisid kooperatiiv "S." esimehelt K. I.-lt välja altkäemaksu, pakkudes vastutasuks kooperatiivile soodsat ruumide rendilepingut. Tallinna Linnakohtu
- märtsi
- a. otsusega mõisteti U. S. õigeks. R. K. mõisteti süüdi KrK § 164 lg.1 järgi ja karistati 210 kr. suuruse rahatrahviga. Kohus pidas võimalikuks antud juhul kohaldada ka KrK §-s 45 sätestatut ning luges eelvangistuses viibitud aega arvestades mõistetud karistuse kantuks. Apellatsioonkaebuses taotles R. K. enese õigeksmõistmist seoses kuriteokoosseisu puudumisega. Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a. otsusega saadeti kriminaalasi tervikuna uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtusse viitega kriminaalprotsessi seaduse olulisele rikkumisele - kohtuotsuses motiivide puudumisele. Avalduses kohtuvea parandamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a. otsuses taotles Riigiprokuröri asetäitja ringkonnakohtu viimatinimetatud otsuse tühistamist U. S. osas. Prokurör leidis, et ringkonnakohus ei olnud õigustatud tühistama U. S. õigeksmõistvat linnakohtu otsust, sest seda ei olnud apellatsiooni korras vaidlustatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis
- novembri
- a. otsusega Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a. otsuse muutmata põhjendusega, et vastavalt AKKS §-dele 20 lg.1 ja 33 on ringkonnakohtul õigus väljuda apellatsiooni piiridest. Pärast kriminaalasja uut arutamist mõistis Tallinna Linnakohus
- mai
- a. otsusega U. S. ja R. K. taas õigeks. Apellatsioonprotestis taotles Tallinna prokuröri asetäitja Tallinna Linnakohtu
- mai
- a. otsuse tühistamist ning U. S. ja R. K. süüdimõistmist KrK § 164 lg.2 p. 2, 3 ja 4 järgi, kuid Riigiprokuröri asetäitja võttis U. S. suhtes protesti tagasi. Tallinna Ringkonnakohtu 14.juuni
- a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
- mai
- a. otsus R. K. õigeksmõistmise osas, ta tunnistati süüdi KrK § 164 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga 100 päevamäära (1000 kr.) ulatuses. Muus osas jäeti Tallinna Linnakohtu
- mai
- a. otsus muutmata. Kassatsioonkaebuses taotleb R. K. enese õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdimõistetu ei eita altkäemaksu võtmist, kuid väidab, et talle on arusaamatu, millise teo toimepanemise eest altkäemaksu võtmises on teda süüdi mõistetud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu seletuse, milles toetatakse kaebust ja prokuröri seletuse, milles taotletakse kaebuse rahuldamata jätmist, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu 14.juuni
- a. otsusega on põhjendatult tunnistatud tõendatuks, et R. K. võttis K. I.-lt vastu 5000 kr. ja et R. K. oli teadlik, et nimetatud rahasummat üle andes taotles K. I. enesele soodsa rendilepingu sõlmimist. Samuti on nimetatud ringkonnakohtu otsuses põhjalikult ümber lükatud kõik väited, mis süüdimõistetu arvates välistavad tema tegevuse kvalifitseerimise altkäemaksu võtmisena. Kassatsioonkaebuses ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi sellist argumenti, mida ei oleks Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a. otsuses põhjalikult kummutatud ja seetõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks korrata ringkonnakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi. Arvestades eeltoodut ja tuginedes AKKS §-dele 63 p.1 ja 65 lg.1, Riigkohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a. otsus muutmata.
- Süüdimõistetu R. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
- oktoobril
- a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.