III-1/1-76/95

III-1/1-76/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. V. ja J. E. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 ning J. L. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p. 2, 3, ja § 2081 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetud S. V. ja J. L. ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu
3. mai
4. a. otsusega on S. V. süüdi mõistetud KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi ning karistatud 7-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas alates
5. septembrist
6. a. Sama kohtuotsusega on süüdi mõistetud J. L. KrK § 142 lg 3 p. 2,3 järgi ning karistatud 6-aastase vabadusekaotusega, millisele karistusele liideti KrK § 41 alusel Viljandi Maakohtu
7. augusti
8. a. otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas alates
9. septembrist
10. a. Süüdistuses KrK § 2081 järgi mõisteti J. L. õigeks. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi J. E. KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi ning karistati 6-aastase vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 3-aastase katseajaga. Pärnu Linnakohus tunnistas S. V., J. L. ja J. E. süüdi selles, et nad organiseeritud grupi koosseisus pressisid välja kannatanult K. P.-lt 100 000 krooni. Ajavahemikul
11. a. juulist kuni
12. septembrini
13. a. S. V. ja J. E. omakasu eesmärgil, esinedes K. P.-le laenu andnud isikute nimel, hakkasid omal initsiatiivil nõudma K. P.-lt võlgade tasumist nende kätte. Selleks käisid nad korduvalt K. P. elukohas ja ähvardasid raha mittesaamisel kasutada K. P. ja ta perekonnaliikmete suhtes füüsilist vägivalda. Nad viisid K. P. kahel korral sunniviisiliselt hirmutamiseks metsa ja võtsid K. P.-lt vabaduse, hoides teda 3.-
14. augustil
15. a. kinni toru külge käeraudadega aheldatult X, Y tn C J. E. ema korteri dussiruumis. Seejärel
16. augustil
17. a. hoidsid nad K. P. käeraudadega aheldatult S. V. elukohas X, K tn. A köögis pliidi praeahju ukse küljes 7 tunni vältel ja sama päeva õhtul 15-20 minuti vältel K. S.-i autos roolisamba küljes. Pärast kannatanu vabastamist sundisid nad teda pidevalt grupi liikmetega kohtuma ja andma aru raha hankimiseks tarvitusele võetud abinõudest. S. V., saanud teada K. P. kavatsusest võtta 100 000 krooni suurune pangalaen, kaasas organiseeritud grupi liikmeks
18. septembril
19. a. J. L. Sel päeval ähvardati K. P. viia metsa ja sunniti kirjutama S. V. dikteerimisel ja tema nimele võlakiri 100 000 krooni kohta ning määrati K. P.-le kohtumine
20. septembril
21. a. O. P. juures, kust viimane pidi saama pangalaenu. S. V. ning J. L. sõitsid sinna kohale, et P.-lt pangalaenuna saadav rahasumma enda kätte saada. Pärnu Linnakohtu
22. mai
23. a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetud S. V. ja tema kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann ning J. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Raivo Pert. Kõik apellandid taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist ja süüdimõistetute S. V. ja J. L. õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu nende käitumises. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. septembri
25. a. otsusega tühistati osaliselt Pärnu Linnakohtu
26. mai
27. a. otsus S. V., J. L. ja J. E. süüdimõistmises KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi. S. V. mõisteti süüdi KrK § 1243 lg 1 järgi ja karistati 1-aastase vabadusekaotusega ning vabastati kohtusaalist seoses karistuse ärakandmisega. J. E. mõisteti süüdi KrK § 1243 lg 1 järgi ja karistati 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 3-aastase katseajaga. J. L. mõisteti õigeks süüdistuses KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
28. septembri
29. a. otsuse peale on esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs. Protestis leitakse, et S. V., J. L. ja J. E. tegevus oli suunatud raha enda kätte saamisele ebaseaduslikul teel. Võlausaldajad A. K., H. T. ja V. K. ei volitanud süüdimõistetuid enda nimel tegutsema ja viimased tegutsesid mitte ainult võlgade tasumise huvides, vaid peamiselt isikliku kasusaamise eesmärgil. Seetõttu kvalifitseeris Pärnu Linnakohus õigesti süüdimõistetute käitumise väljapressimisena KrK § 142 järgi. Kuna J. L. ei pannud toime vägivallategusid kannatanu K. P. suhtes, ja ei olnud väljapressimise täideviija, siis tuleb tema käitumine kvalifitseerida väljapressimisele kaasaaitamisena. Ülaltoodust lähtudes taotletakse kassatsioonprotestis Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
30. septembri
31. a. otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks kohtulikuks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ärakuulanud prokuröri seletuse, milles toetati protestis esitatud taotlust ning süüdimõistetute S. V. ja J. L. seletused, milles nad taotlesid protesti rahuldamata jätmist, leidis: Tallinna Ringkonnakohus, tühistades Pärnu Linnakohtu
32. mai
33. a. otsuse S. V., J. L.e ja J. E. süüdimõistmise osas KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi ning mõistes S. V. ja J. E. süüdi KrK § 1243 lg 1 järgi, on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust, sest otsus ei ole kooskõlas kohtuotsusele esitatud nõuetega. KrMK § 274 p. 4 mõtestab lahti seadusandja tahte selle kohta, mida peab kohustuslikult sisaldama kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriv osa. Selles peab olema näidatud, millises süüdistuses kohus iga kohtualuse süüdi tunnistab ja millistel tõenditel see kohtu järeldus põhineb. AKKS § 29 lg 4 täpsustab ülaltoodud nõuet ringkonnakohtu otsuse osas ja sätestab, et ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas peavad olema märgitud ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ning tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud. Kohtuotsuses motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p. 7 kohaselt kriminaalseaduse oluline rikkumine ja toob kaasa kohtuotsuse tühistamise kassatsiooni korras. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses motiveeritakse põhjalikult seda, miks ei ole antud kriminaalasjas tegemist väljapressimisega. Samas pole analüüsitud tõendeid, mille põhjal kohus jõudis järeldusele, et kohtualuste käitumine tuleb kvalifitseerida isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmisena. Kirjeldamata on jäänud ka inkrimineeritavate tegude tehiolud. Ainus lause ringkonnakohtu otsuses: " - kuna kriminaalasja materjalidest nähtub, et võlgade sissenõudmise käigus võeti K. P.-lt mitmel korral ebaseaduslikult vabadus S. V. ja J. E. poolt, siis nende käitumine on kvalifitseeritav KrK § 1243 lg 1 järgi "- ei sisalda toimepandud tegude kirjeldust ega tõendite analüüsi. Tegemist on kohtualuse õiguste rikkumisega, kuna ta ei saa kohtuotsusest teada, millises konkreetses teos ja milliste tõendite alusel ta süüdi tunnistati. Tallinna Ringkonnnakohus on küll põhjendanud, miks Pärnu Linnakohtu järeldused ei vasta kriminaalasjas tuvastatud faktilistele asjaoludele, kuid samal ajal ei selgu kohtuotsusest, millistele KrMK §-s 48 lg 2 loetletud tõenditele rajab ringkonnakohus ise järelduse, et S. V., J. L. ja J. E. ei tegutsenud võlgade sissenõudmisel omal initsiatiivil. Meelevaldne on ringkonnakohtu oletusliku iseloomuga väide, et tunnistajad: " - võlausaldajad on andnud ütlusi ilmse suunitlusega, et mitte ise sattuda puutumusse kuriteoga". Ülaltoodu alusel on ebaõiged ka eeldused, millest lähtudes ringkonnakohus leidis, et kohtualuste käitumises ei või esineda KrK §-s 142 ettenähtud kuriteo koosseisu tunnuseid. Antud kriminaalasjas on ringkonnakohus rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, mille tõttu ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 1,2,3, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t as:
34. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
35. septembri
36. a. otsus S. V., J. L. ja J. E. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
37. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
38. novembril
39. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher