III-1/1-78/95

III-1/1-78/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. P. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1,3,4 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Viljandi Maakohtu
3. mai
4. a. otsusega mõisteti E. P. süüdi KrK § 140 lg 2 p. 2,3 järgi ja karistati 1 aastase vabadusekaotusega ning KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3,4 järgi ja karistati 6 - aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel loeti karistuseks 6 aastat vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel osaliselt Viljandi Maakohtu
5. septembri
6. a. otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. R. P. mõisteti süüdi KrK § 141 lg 2 p. 1,3,4 järgi ja karistati 6 - aastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Sama kohtuotsusega mõisteti veel süüdi A. S.ja õigeks T. T., aga nende osas kohtuotsust keegi ei vaidlustanud. E. P. ja R. P. mõisteti süüdi selles, et nad joobnutena
7. veebruaril
8. a. kella 22 paiku mootorsae röövimise eesmärgil tungisid X maakonnas X vallas X külas A. M. elukohta ning sama valla X külas vendade M. elukohta ja, ähvardades mõlemal juhul relvaga ning kasutades füüsilist vägivalda, nõudsid 3800.- krooni maksvat mootorsaagi "Partner"
9. Nimetatud mootorsaag oli mõni päev varem E. P. poolt K. M. avaliku varguse teel ära võetud, kuid viimane oli selle A. M. abiga tagasi saanud. Tartu Ringkonnakohus tühistas oma
10. septembri
11. a. otsusega Viljandi Maakohtu otsuse osaliselt - E. ja R. P. kirjeldatud käitumine kvalifitseeriti röövimise katsena. Neile mõistetud vabadusekaotuse määr jäeti muutmata, kuid R. P. süüdimõistmisel KrK § 141 lg 2 p. 1,3,4 - § 15 lg 2 järgi karistati teda 6 - aastase vabadusekaotusega KrK § 47 kohaldamisega tingimisi 3 - aastase katseajaga. Ta vabastati viivitamatult vahi alt, vahi all viibitud aeg
12. veebruarist
13. a. kuni
14. septembrini
15. a. loeti karistusest kantuks. Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee ei vaidlusta oma kassatsioonprotestis kuriteo õigusliku hinnangu muutmist, küll aga R. P. tingimisi karistusest vabastamist KrK § 47 rakendamisega. Protestis rõhutatakse, et, kuigi R. P. varasemad karistused on kustunud, on ta jätkuvalt ka suhtumisel käsitletavasse kuriteosse näidanud tahtmatust mõista õiguskorra nõudeid. Kuriteo puhul avaldas ta joobnuna rõhutamisväärset jõhkrust, mida ringkonnakohus KrK § 20 mõttele vastavalt ei arvestanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi seletuse, milles toetati protesti, tuvastas: KrK § 20 kohaselt on karistus sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises ning mis on ühtlasi mõjutusvahendiks nii temale kui teistele isikutele hoidumaks niisuguste tegude toimepanemisest. Kriminaalkoodeksi
16. peatükk, kuhu kuulub § 47, käsitleb karistusest vabastamist. Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 mõttes on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude eest karistuse mõistmisel, kui seda tingib tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste arvestamine. R. P. tahtlus ja tegevus
17. veebruaril
18. a. hilisõhtul oli suunatud kõrgeima raskusastmega - esimese astme kuriteo toimepanekule ja ta mõisteti süüdi joobnuna toimepandud grupilise, relvastatud ja sissemurdmisega seotud röövimise katses. Asjaolud, et kolm varasemat kriminaalkaristust on kustunud ja nende puhul ei olnud tegu varavastaste kuritegudega, samuti see, et R. P. ülalpidamisel on üheaastane laps, ei anna alust reaalsest kriminaalkaristusest vabastamiseks, küll aga võimaldavad kaaluda KrK §-s 39 sätestatu rakendamist. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2; 64 p. 3,4; 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
19. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
20. septembri
21. a. otsus R. P. mõistetud karistuse osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
22. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
23. novembril
24. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep