III-1/1-83/95

III-1/1-83/95 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartus

1. novembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Aivar Kisselevi süüdimõistmises KrK §-de 107 lg.1; 195 lg 3 ja 207 lg 1 järgi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Valga Maakohus tunnistas Aivar Kisselevi süüdi KrK § 107 lg.1 järgi selles, et tema
2. märtsil 1993.a. lõi tüli käigus taburetiga pähe Eduard Kirchile, põhjustades viimasele üliraske kehavigastuse. KrK § 195 lg 3 järgi tunnistati ta süüdi selles, et
3. juunil 1995.a. huligaanseil ajendil sõimas läbi akna oma naabrit, ähvardas automaadiga läbi avatud akna naabrit ja lapsi ning seejärel lõhkus naabri korteri välisukse ja ähvardas relvaga teda takistama tulnud naaber M. Jaansoni. Süüdimõistmine KrK § 207 lg.1 järgi tulenes sellest, et 1994.a. maikuul omandas A.Kisselev ebaseaduslikul teel, omamata vastavat luba, tulirelva - automaadi, millist hoidis oma kodus ja kasutas kuriteo toimepanemisel. Kuritegude kogumi eest mõisteti talle karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Valga Maakohtu
4. aprilli 1995.a. otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31.augusti 1995.a. otsusega, millega jäetiValga Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Apellatsiooni korras vaadati asi läbi süüdimõistetu ja kaitsja vandeadvokaat Anton Frochi kaebuste alusel. Süüdimõistetu vaidlustamata KrK § 207 lg.1 järgi süüdimõistmist, taotles eriti kuritahtliku huligaansuse ümberkvalifitseerimist KrK § 195 lg 1 järgi ja KrK § 107 lg 1 järgi süüksarvatud kuriteos õigeksmõistmist ning kergema lõpliku karistuse mõistmist. Kaitsja vandeadvokaat A.Froch ei vaidlustanud A.Kisselevi süüdimõistmist inkrimineeritud kuritegudes, kuid taotles tingimuslikult vabadusekaotusliku karistuse mittekohaldamist. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis Valga Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31.augusti 1995.a. otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu A. Kisselev ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Vello Luik. Süüdimõistetu taotleb enda karistamist mittevabaduskaotusliku karistusega, huligaansuse ümberkvalifitseerimist KrK § 195 3.lõikelt esimesele lõikele ja süüdistuses üliraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises õigeksmõistmist. Taotlust põhistab A.Kisselev asjaoludega, et ta ei ole relvaga kedagi ähvardanud ja kehavigastusi ta kannatanule pole tekitanud. Kannatanu võis saada kehavigastused kukkumisest või politseipoolse vägivalla tulemusena. Sisuliselt korratakse kassatsioonkaebuses juba eelnevalt apellatsioonkaebuses sisalduvaid põhistusi. Kaitsja vaidlustab A.Kisselevi süüditunnistamise KrK § 107 lg 1 ja 195 lg 3 järgi ning leiab, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus kuulub tühistamisele kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalprotsessi seaduse rikkumise tõttu. Kaitsja arvates seisneb kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine ja kriminaalprotsessi seaduse rikkumine selles, et kohtud on rikkunud süütuse presumptsiooni- kogutud tõendid ei ole kõrvaldanud kahtlusi süüdimõistetu süüs kannatanule üliraskete kehavigastuste tahtlikus tekitamises; KrK §-s 195 lg 3 sätestatud huligaansuse toimepanemine eeldab tulirelva kasutamist. Kasutamise all tuleb aga mõista tulirelvast tulistamist, seejuures peab süüdlane tulirelva abil tekitama või püüdma tekitada kehavigastust või siis tulirelva kasutamine huligaansuse toimepanemisel peab seadma reaalselt ohtu kodaniku elu või tervise. Süüdimõistetul puudus tahtlus tulistada, automaat oli laadimata. Kaitsja taotleb ka kergema karistuse mõistmist, kuna mõistetud karistus olevat põhjendamatult raske. Riigikohtul palutakse arvestada eelvangistuse aega 1 aasta ja 3 kuud kantud karistuseks ja edasisest karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada. Süüdimõistetu Aivar Kisselevi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Vello Luige kassatsioonkaebuse motiveerivas osas on kasutatud Kisselevi eesnime initsiaalidena nii A kui ka U , kuid kaebuse taotlevas osas on palutud tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu
5. augusti 1995.a. otsus Urmas Kisselevi süüdimõistmises KrK § 107 lg 1 ja 195 lg 3 järgi, teha uus otsus Urmas Kisselev KrK § 107 lg 1 järgi õigeks mõista ja
6. juunil 1994.a. toimepandud kuriteoepisoodis Urmas Kisselevi käitumine ümberkvalifitseerida KrK § 195 lg 2 järgi. Taotletakse muuta Urmas Kisselevile mõistetud karistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt kassatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele ja ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus tuleb jätta muutmata, tuvastas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. augusti 1995.a. otsuses, millega jäeti muutmata Valga Maakohtu 4.aprilli 1995.a. otsus Aivar Kisselevi süüdimõistmises ja karistamises, märgitakse, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata juba maakohtu otsuses sisalduvaid motiive, mis põhistavad A.Kisselevi süüdimõistmist ja karistamist KrK §-de 107 lg 1 ja 195 lg 3 järgi. Seetõttu peab Riigikohtu kriminaalkolleegium lähtuma eelkõige Valga Maakohtu otsuses sisalduvatest seisukohtadest. Valga Maakohus on tuvastanud tõendeid kogumis hinnates A.Kisselevi süü kannatanule Eduard Kirchile üliraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises, kusjuures on antud õiguslik hinnang ka kohtualuse ebajärjekindlatele ja erinevatele ütlustele. Maakohus ei ole pidanud veenvaks ja usaldusväärseks kohtualuse seletust, et ta lükkas kannatanut taburetiga, sest see seletus on vastuolus nii kohtualuse enda varasemate korduvate ütlustega kui ka kannatanu, tunnistajate ütlustega ja eksperdi arvamusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja leiab, et kohus on järginud KrMK §-s 50 sätestatud kriminaalasjas esinevate asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise nõuet. Ühtlasi peab riigikohus vajalikuks osundada, et ainult kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse kohtualuse kasuks. Eelnevatest kohtuotsustest nähtub, et kohtutel ei jäänud kõrvaldamata kahtlusi. Maakohus kõrvutas kohtualuse kohtus antud ütlusi teiste asjas leiduvate tõenditega ja pidas neid ebausaldusväärseteks, kusjuures kohus on oma järeldusi motiveerinud. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi arvates on maakohus õigesti hinnanud kohtualuse poolt antud ütlusi kriitiliselt, lugedes tõesteks need ütlused, mis on kooskõlas teiste asjas leiduvate tõenditega. Kohtualuse ütlused, mis on paljasõnalised ja vastuolus teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, ei saa olla kohtutele siduvaks. Süüdimõistmisel KrK § 195 lg 3 järgi on Valga Maakohus lugenud erilise jõhkruse tunnuseks asjaolu, et A.Kisselev sihtis automaadiga läbi avatud akna liivakastis mängivaid kolme alaealist last, kes tajusid ohtu ja põgenesid hirmunult maja taha varju. Huligaanne rünne oli vahetult suunatud kannatanu M.Jaansonile ja kolmele alaelisele lapsele ning kohtualune lõi kannatanute arvates reaalse ohu nende elule ja tervisele. Ka selles osas on ringkonnakohus pidanud maakohtu motiive küllaldaseks ja nendega nõustunud. Siinkohal peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada, et KrK § 195 lg 3 sisu tõlgendamise tulemusena tuleb järeldada, et huligaansuse käigus tulirelvaga ähvardamine, mis on suunatud kannatanu psüühilisele mõjutamisele, kujutab endast tulirelva kasutamist. Seetõttu nõustub kriminaalkolleegium A.Kisselevi poolt toimepandud huligaansuse kvalifitseerimisega KrK § 195 lg.3 järgi. Valga Maakohus on A.Kisselevile mõistnud karistuse sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedalt. Asjaolud, mis tingiksid karistusest vabastamise KrK § 47 sätete kohaldamisega, kriminaalasjas puuduvad. Seega ei esine Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ja Valga Maakohtu otsustes Aivar Kisselevi süüdimõistmises ja karistamises kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist või kriminaalprotsessi seaduse rikkumist, mis oleks eelnevate kohtulahendite tühistamise aluseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.1 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. augusti 1995.a. otsus Aivar Kisselevi süüdistusasjas muutmata. 2.A.Kisselevi ja tema kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Otsus jõustub
9. novembril 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep