← Eesti

III-1/1-84/95

III-1/1-84/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. detsembril
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja I. K. süüdistuses KrK §-de 142 lg 2 p. 4 ja 140 lg 2 p. 1 ja 3 järgi. Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu
  3. mai
  4. a. otsusega mõisteti I. K. süüdi KrK §-de 142 lg 2 p. 4 ja 140 lg 2 p. 1, 3 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest lõpliku karistusega KrK § 40 alusel 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu
  5. septembri
  6. a. otsusega mõistetud karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust noortevanglas. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu I. K., kes leidis, et mõistetud karistus on liiga range. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  7. septembri
  8. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
  9. mai
  10. a. otsus sisuliselt muutmata, kuid tehti sellesse täpsustus ja loeti lõplikust karistusest ärakantuks I. Kirsipuu poolt vahi all viibitud aeg
  11. aprillist
  12. a. kuni
  13. septembrini
  14. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Protestis leitakse, et linnakohtu otsuse täpsustamise näol on tegemist seaduse ebaõige tõlgendamisega. I. K. oli karistusest ära kandmata 2 aastat 7 kuud ja 14 päeva. Sellest ärakandmata karistusest liideti uuesti mõistetud karistusele 1 aasta ja 6 kuud. Seega on ringkonnakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et KrK § 41 sätete kohaselt tulnuks ka osalise kandmata karistuse liitmise puhul täiendavalt lugeda kantuks eelvangistuse aeg. Ebaõige kohtuotsuse täpsustamine on toonud I. K. suhtes kaasa alusetu karistuse vähendamise 4 kuu ja 16 päeva võrra. Kokkuvõttes taotletakse protestis Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  15. septembri
  16. a. otsuse tühistamist I. K. mõistetud karistuse täpsustamise osas ja kriminaalasja saatmist selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi seletuse, milles toetati avalduses sisalduvat taotlust tuvastas: KrK § 45 sätestab, et eelvangistusaja arvestab kohus karistuse tähtaja hulka ning vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel päev päeva vastu. KrMK § 275 lg 1 p. 3 kohaselt näidatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas ärakandmisele kuuluv lõplik karistus. Tallinna Linnakohus, olles
  17. mail
  18. a. süüdi mõistnud I. K. kuritegude kogumi eest, liitis selle otsusega mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu
  19. septembri
  20. a. otsusega mõistetud karistuse osaliselt, ära näitamata, kas kohus arvestas seejuures vahi all viibitud aega
  21. aprillist
  22. a. kuni
  23. septembrini
  24. a. Toimiku materjalidepõhjal on I. K. kinni peetud
  25. aprillil
  26. a. ja ta viibis vahi all kohtuistungi toimumiseni
  27. septembril
  28. a. Vahi all viibitud 4 kuud ja 16 päeva tuleb lugeda karistuse tähtaja hulka. Selline järeldus tulnuks linnakohtu
  29. mai
  30. a. otuses otseselt ära märkida, vastasel korral ei ole võimalik otsusest teada saada kas kohus arvestas eelvangistusaega lõpliku karistuse mõistmisel. Protestis toodud seisukoht, et varem mõistetud karistuse osalisel liitmisel uuele karistusele on juba arvestatud vahi all viibimise aega, on oletuslik ega tulene kohtuotsusest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õieti täpsustanud Tallinna Linnakohtu
  31. mai
  32. a. otsust ja lugenud lõplikust karistusest kantuks vahi all viibitud aeg. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  33. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  34. septembri
  35. a. otsus I. K. süüdistusasjas muutmata.
  36. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  37. detsembril
  38. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.