III-1/1-85/95

III-1/1-85/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Gunnar Jürgensoni jt. süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Gunnar Jürgenson anti kohtu alla talle esitatud süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi. Teda süüdistati selles, et ta, kasutades ära kannatanu E.R abitut seisundit, osales
3. augustil
4. a. Jõgeval Tartu mnt. 1-7 ja Valmeko õlleaias vägivalla ja vägivallaga ähvardamise abil toimepandud grupilises vägistamises ja loomuvastastes tegudes. Jõgeva Maakohtu
5. märtsi
6. a. otsusega mõisteti G. Jürgenson talle KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Maakohus nentis, et G. Jürgensoni süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud. Samuti puuduvad tema käitumises mõne muu kuriteo koosseisutunnused. Jõgeva Maakohtu otsuse peale esitas Jõgeva abiprokurör Margit Jersova apellatsioonprotesti. Apellatsioonprotestis taotleti G. Jürgensoni osas Jõgeva Maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist, kuna kohus ei ole tõendeid hinnanud õigesti. Nii pole Jõgeva Maakohus arvestanud kannatanu ütluste kaalukust ja eeluurimisel antud muid ütlusi. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a. otsusega tühistati Jõgeva Maakohtu otsus G. Jürgensoni osas. Ta mõisteti süüdi KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega 3 aastat ja 6 kuud kinnises vanglas. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu G. Jürgenson ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge kassatsioonkaebuse ning Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee kassatsioonprotesti. Kassatsioonkaebustes nenditi, et süüdimõistev kohtuotsus rajaneb olulises osas kannatanu E. R ütlustele, mis ei ole tema vaimsetest puuetest tingituna usaldusväärsed, ja taotleti õigeksmõistvat kohtuotsust. Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee taotles kassatsioonprotestis G. Jürgensoni süüdimõistmist KrK §de 115 lg 2 p. 2, ja 1151 lg 1 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. septembri
10. a. otsusega jäeti Tartu Ringkonnakohtu otsus G. Jürgensoni süüdimõistmises KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi muutmata. Vandeadvokaat M. Valge kassatsioonkaebus ja Riigiprokuratuuri prokuröri T. Vee kassatsioonprotest jäeti rahuldamata. Süüdimõistetu G. Jürgensoni kassatsioonkaebust, milles korratakse osaliselt vandeadvokaat M. Valge kassatsioonkaebuses esitatud väiteid, kohtulahendis ei nimetatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri T. Vee arvamuse, milles ta ei toetanud G. Jürgensoni kassatsioonkaebust, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et G. Jürgensoni kassatsioonkaebuses esitatud väited on alusetud ja kummutatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse kannatanu E. R ütlusi ning rõhutatakse asjaolu, et tal oli võimalus lahkuda teokohalt või paluda Valmeko õlleaias abi teistelt isikutelt. E. R ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Nii nähtub kohtupsühhiaatriaekspertide arvamustest, et kuriteosündmuse ajal ei esinenud kannatanul vaimutegevuse ajutist riket ega muud haiguslikku seisundit. E. R vaimuhaigus skisofreenia kujul ei väljendunud sellises ulatuses, mis oleks takistanud aru saamast tema kallal toimepandust (
11. kd. tl.242-247). Kohtuistungil
12. -
13. märtsil
14. a. ei ilmnenud E. R käitumises ja mõtteavaldustes tajumishäireid ega mõttekäigu sisulisi häireid. E. R ütlusi suguaktide osas ei saa hinnata fantaasiaks. Neil ei ole luulumõtetele omaseid tunnuseid. E. R intellektuaalased võimed on normi tasemel. Ta on võimeline andma tõepäraseid ütlusi temale olulistes olukordades. Tema poolt tõepäraste ütluste andmine ei ole juhuslik (
15. kd. tl.116120). E. R esinevad haigusnähud ei mõjusta tema ütluste tõepära (
16. kd. tl. 478). Kohtupsühholoogiaeksperdi arvamuse järgi ei takista E. R individuaal-psühholoogilised iseärasused õigesti tajumast tema kallal toimepandud tegude olemust, küll aga halvendasid tema võimet hinnata situatsiooni ohtlikkust. Ta ei osanud piisavalt vastupanu osutada ja põgenemisvõimalusi leida. Arvestades E. R psüühilisi iseärasusi, on ta võimeline andma tõepäraseid ütlusi (
17. kd. tl. 241). E. R ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et need riimuvad sündmuskoha vaatlusandmetega (
18. kd. tl. 3-20) ja kohtumeditsiiniekspertiisi aktis talletatud kehavigastuste kirjeldusega (
19. kd. lk. 199200, 203). Samuti langevad E. R ütlused kokku süüdimõistetu Reemet Kleitsmani omakäeliselt kirjutatud süütunnistusega ja süüdistatavana ülekuulamisel kaitsja juuresolekul antud ütlustega (
20. kd. tl. 86-88;
21. kd. tl. 85). Eitades talle süüksarvatud tegusid, on G. Jürgenson andnud eeluurimisel ja kohtus vastakaid ütlusi. Nii soostus G. Jürgenson vastastamisel R. Kleitsmaniga, et ta oli kannatanu E. R-ga olnud 10-15 min. Jako Metsari toas kahekesi (
22. kd. tl. 39). Seal oli R. Kleitsmani ütluste järgi kannatanu alasti (
23. kd. tl. 87). Jõgeva Maakohtus väitis aga G. Jürgenson, et ta sündmuskohal E. R-ga praktiliselt üldse ei suhelnud (
24. kd. tl. 231). G. Jürgensoni kassatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et kannatanu E. R keeldus politseiautosse minemast, on vastuolus Jõgeva Politseiprefektuuri arestimaja kordniku Urmas Kinepi ettekandega, millest nähtub, et politsei kutsel tuli siniseks löödud silmaga neiu kiiresti autosse. Ta ei olnud purjus. Politseijaoskonnas kinnitas neiu, et teda on vägistatud ja on lubatud ära tappa, kui ta sellest räägib (
25. kd. tl. 25-26). Tartu Linna Kliinilise Naha- ja Suguhaiguste Dispanseri õiendi järgi olid uuringud gonorröale G. Jürgensoni osas leiuta (
26. kd. tl. 190). Toetudes sellele, kinnitab G. Jürgenson, et tema vahekord suguhaigusesse nakatatud E. R-ga on välistatud. Seevastu ilmneb TÜ Nahahaiguste kliiniku polikliinilise osakonna dermato-veneroloogi Helju Kivi eksperdina ülekuulamisel antud vastustest, et juhul, kui tegu on mitme partneriga, on võimalik, et mõni nendest ei nakatu. Suu kaudu võidakse nakatud siis, kui haiguskolle on kurgumandlitel. E. R kurgumandlid olid vaatlusel terved (
27. kd. tl. 153). G. Jürgensoni kassatsioonkaebuses esitatud väide, et Tartu Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohtusse kutsumata Illar Mägila, Urmas Kinepi ja Enn Salu, on alusetu. Vastavalt AKKS §-le 17 lg 5 otsustab tunnistaja kutsumise kohtusse ringkonnakohus. Tunnistaja kutsutakse kohtusse üksnes siis, kui tema kordusülekuulamine on olulise tähtsusega. G. Jürgensoni muud väited, mida korratakse tema kaitsja vandeadvokaat M. Valge kassatsioonkaebuses, on ümber lükatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. septembri
29. a. otsuses. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
30. juuni
31. a. otsus Gunnar Jürgensoni süüdimõistmises KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi muutmata. Gunnar Jürgensoni kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
32. novembril
33. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe