III-1/1-89/95

III-1/1-89/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. detsembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. T. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p. 1,3 ja 4 järgi. Kohtuistungist võttis mentlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. T. mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu
2. juuni 1995.a. otsusega KrK § 142 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi ning karistati 2 aasta vabadusekaotusega KrK § 47 sätete kohaldamisega tingimisi 3-aastase katseajaga. A. T. tunnistati süüdi selles, et ta koos J. K. ja I. I.
3. oktoobri 1994.a. õhtul X, X tn. X-X L. P. korteris peksis rusikate ja jalgade ning toolijalaga A.K., nõudis seejuures võlakirja kirjutamist 5000 kroonile, mille kirjutamata jätmisel rünnata korterist enam ei lahku. Peale nõutud võlakirja vormistamist peeti korteris vägivallatsenud isikud kinni. Kannatanule tekitati kuriteoga kerged terviserikkega kehavigastused. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi J. K. KrK § 142 lg 2 p. 1,3 ja 4 järgi ning karistati 3-aastase vabadusekaotusega. I. I. karistati KrK § 142 lg 2 p. 1 ja 3 järgi 2-aastase vabadusekaotusega. Eeluurimisel oli A. T., J. K. ja I. I. esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises KrK § 142 lg 3 p. 1 järgi tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega toimepandud väljapressimises. Linnakohus asus asja arutamisel seisukohale, et, kuna kannatanu oli järgmisel päeval võimeline adekvaatselt seletama toimunut, ei saa tekitatud kehavigastusi hinnata tervisele ohtliku vägivallana ning kvalifitseeris kuriteo ümber KrK § 142 lg 2 järgi. Asjas esinenud riikliku süüdistaja apellatsioonprotestis ei nõustutud kuriteo ümberkvalifitseerimisega ning taotleti ka karistusmäärade tõstmist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. septembri 1995.a. otsusega rahuldati apellatsioonprotest osaliselt. Kuritegu kvalifitseeriti KrK § 142 lg 3 p. 1 järgi, kuid mõistetud karistusmäärad jäeti muutmata. Oma kassatsioonprotestis ei nõustu riigiprokuröri asetäitja J. Naaber A. T. karistuse mõistmisega tingimisi. Kassaator ei pea põhjendatuks viidet kannatanu ja süüdimõistetute ühisele alkoholipruukimisele, kuna kannatanu sattus süüdimõistetute meelevalda muudel asjaoludel. Kohtud ei arvestanud A. T. reaalsest karistusest vabastamisel asjaoluga, et ta on varem neli korda kriminaalkorras karistatud, neist kolmel korral tahtlike varavastaste kuritegude eest. Arvestades asjaolu, et KrK § 47 sätete kohaldamisega on kohus A. T. sisuliselt karistusest vabastanud, on KrK § 20 ja 47 mõtte vastaselt kohtu poolt kohaldatud kohaldamisele mittekuuluvat kriminaalseadust. Riigiprokuröri asetäitja taotleb oma kassatsiooprotestis Tallinna Ringkonnakohtu
5. septembri 1995.a. otsuse tühistamist A. T. karistuse liberaalsuse tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi seletuse, milles toetati protesti, tuvastas: A. T. pani järjekordse kuriteo toime enne karistatuse kustumist ja joobeseisundis. Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 sätete alusel on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude eest karistuse mõistmisel, kui seda tingib tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste arvestamine. Sisuline põhjendus A. T. karistusest vabastamiseks puudub. Arvestades tema kuriteost osavõtu madalamat astet ja iseloomu on võimalik kaaluda KrK § 39 olulisemat arvestamist. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2; 64 p. 3 ja 4; 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
6. Tühistada Tallinna Linnakohtu
7. juuni 1995.a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. septembri 1995.a. otsus A. T. mõistetud karistuse osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
9. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
10. detsembril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher