III-1/1-90/95

III-I/1-90/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Jaakko Noorlaidi süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 3; 141 lg 2 p. 2, 4, ja 207 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu Jaakko Noorlaid, tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, kannatanud Tiina Kokk ja Ennu Sepp ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Jaakko Noorlaid anti kohtu alla talle esitatud süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 3; 141 lg 2 p. 2,4, ja 207 lg 1 järgi. J. Noorlaidi süüdistati selles, et ta tungis
3. veebruaril
4. a. ukseluku lõhkumise teel Tiina Koka korterisse Tartus Kaunase pst 55-12 ja varastas sealt riietus- ja muid esemeid väärtusega 2 711 krooni.
5. märtsil
6. a. tungis ta ukseluku lõhkumise teel Ennu Sepa elamusse Tartus Räni põik
7. Peksnud elamusse sisenenud Ave Seppa ja tekitanud talle kehavigastusi, röövis ta elamust riietus - ja muid esemeid väärtusega 19 554 krooni. Samuti hoidis J. Noorlaid oma elukohas Tartus Kooli 24-9 vastava loata 33 laskekõlbulikku padrunit kal. 7,62 mm. Tartu Linnakohtu
8. oktoobri
9. a. otsusega mõisteti J. Noorlaid süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ja teda karistati 3 - kuulise arestiga. Süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 3, ja 141 lg 2 p. 2 ja 4 järgi mõisteti J. Noorlaid õigeks. Tartu Linnakohus nentis, et J. Noorlaidi süü nende kuritegude toimepanemises ei ole tõendatud. Tartu Linnakohtu otsuse peale esitas Tartu linna abiprokurör A. Nagel kassatsioonprotesti ning kannatanud Tiina Kokk, Ave Sepp ja Ennu Sepp kassatsioonkaebuse. Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
10. novembri
11. a. määrusega tühistati Tartu Linnakohtu otsus J. Noorlaidi õigeksmõistmises KrK §-de 139 lg 2 p. 3, ja 141 lg 2 p. 2 ja 4 järgi. J. Noorlaidi süüdimõistmises KrK § 207 lg 1 järgi jäeti kohtuotsus muutmata. Prokuröri kassatsioonprotest ja kannatanute kassatsioonkaebused rahuldati. Tartu Linnakohtu
12. mai
13. a. otsusega mõisteti J. Noorlaid süüdi KrK § 141 lg 2 p. 4 järgi ja teda karistati 5- aastase vabadusekaotusega KrK § 47 alusel tingimuslikult kolmeaastase katseajaga. J. Noorlaid mõisteti süüdistuses KrK § 139 lg 2 p. 3 järgi õigeks. Tartu Linnakohtu otsuse peale esitasid kohtualune J. Noorlaid, samuti kannatanud T. Kokk ja E. Sepp apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. oktoobri
15. a. otsusega tühistati Tartu Linnakohtu otsus J. Noorlaidi õigeksmõistmises KrK § 139 lg 2 p. 3 järgi. J. Noorlaid mõisteti süüdi KrK § 139 lg 2 p. 3 järgi ja teda karistati üheaastase vabadusekaotusega. Samuti tühistati Tartu Linnakohtu otsus J. Noorlaidi süüdimõistmises KrK § 141 lg 2 p. 4 järgi. J. Noorlaid mõisteti süüdi KrK § 141 lg 2 p. 2 ja 4 järgi ning teda karistati viieaastase vabadusekaotusega. KrK §-de 40 lg 1, ja 47 lg 3 alusel loeti J. Noorlaidi lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vabadusekaotust ja ta vabastati karistusest tingimuslikult 3- aastase katseajaga. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas süüdimõistetu J. Noorlaid kassatsionkaebuse, milles eitatakse talle süüksarvatud kuritegude toimepanemist ja taotletakse õigeksmõistvat kohtuotsust. Kannatanu E. Sepp esitas vastavalt AKKS §-le 45 lg 3 süüdimõistetu kassatsioonkaebuse kohta kirjaliku seletuse ja vastuväited, taotledes Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata jätmist. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja kassatsioonprotesti. Kassatsioonprotestis taotletakse süüdimõistvast kohtuotsusest välja jätta KrK § 141 lg 2 p. 2, jättes muus osas kohtuotsus muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvmuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, samuti teiste menetlusosaliste seletused, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu J. Noorlaidi kassatsioonkaebuses esitatud väited on alusetud ja kummutatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse J. Noorlaidi, samuti läbiotsimistel äravõetud esemete äratundmiseks esitamise tulemused. J. Noorlaid esitati kannatanule A. Sepale äratundmiseks neljaisikulises grupis, kusjuures erinevus isikute vanuses ei ole uurimistoimingu protokollile lisatud foto järgi silmatorkav ( 1 kd. tl. 164). Samuti ei ilmne fotost, et J. Noorlaid oleks äratundmisele esitatud isikute grupis kõigist teistest järsult erineva välimusega. A. Sepp tundis J. Noorlaidi ära tema isikukirjeldustunnuste järgi, mille kohta ta on ülekuulamisel andnud ütlusi ja lisanud ülekuulamisprotokollile kurjategija näovisandi (1 kd. tl. 88). Läbiotsimisel äravõetud teksastagi, lõhnaõli pudeli ja jope esitamisel äratundmiseks kannatanutele A. Sepale ja I. Sepale, samuti tunnistajatele E. Sepale ja M. Sepale ei ole alati täpselt järgitud KrMK § 137 lg 5 ja 8 sätteid. Nii ei ole esemete gruppide moodustamisel tagatud kõigi esemete sarnasus ( 1 kd. tl. 191 - 193 ) ning kolmele protokollile ( 1 kd. tl. 185 - 186; 187 - 188; 189 - 190) ei ole lisatud äratundmiseks esitatud ja äratuntud esemete fotod. See asjaolu ei muuda olematuks äratundmise fakti ega välista nende uurimistoimingute tulemuste kasutamist tõendamisel. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, ei ole ringkonnakohus põhjendatult vaidlustanud äratundmiseks esitamise tulemuste tõenduslikku tähendust. Kassatsioonkaebuses kaevatakse, et ringkonnakohus on alusetult jätnud kõrvale tunnistaja Ain Soodla ütlused, millest nähtub ,et J. Noorlaid on ostnud kahe kala ja teokarbi kujutisega tuhatoosi koos temaga Tallinna turult. Miniklaverit olevat ta näinud kellegi teise juures. Kassatsioonkaebuses kriminaaltoimiku materjalide valikulisel esitamisel on aga unustatud, et A. Soodla on ülekuulamisel väitnud ka seda, et ta ei tea, kust J. Noorlaid sellise tuhatoosi oli saanud ning möönnud, et võis miniklaverit näha J. Noorlaidi kodus ( 1 kd. tl. 145 ). Miniklaveri nägemist seal kinnitas tunnistaja Heino Jürviste ( 2 kd. tl. 5 ). Ka J. Noorlaid ise on andnud tuhatoosi kohta vastakaid selgitusi. Nii on ta väitnud, et ta ei tea, kust ta selle on saanud ( 1 kd. tl. 149 ). Alles kohtus kooskõlastusid A. Soodla ja J. Noorlaidi ütlused. Kassatsioonkaebuses peetakse kriminaalmenetluse seaduse rikkumiseksasjaolu, et J. Noorlaidi elukohas Tartus Kooli tn 24-9 toimetatud läbiotsimise juures oli kannatanu A. Sepa ema Margit Sepp. KrMK sätted ei keela läbiotsimise juurde kutsuda isikut, kelle ülesanne oli ära tunda kuriteosündmusse puutuvaid esemeid. Kriminalistikasoovituse järgi on selline toimimisviis õige siis, kui läbiotsimisel äravõetud eset saab hiljem esitada äratundmiseks KrK §-s 137 sätestatud uurimistoimingus kellelegi teisele. See tingimus on J. Noorlaidi süüdistusasjas täidetud. Asjaolu,et M. Sepp osales läbiotsimisel kolmanda manukana ( 1 kd. tl. 155 ), ei mõjusta selle uurimistoimingu tulemuste tõenduslikku tähendust. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest, et M. Sepa viibimine läbiotsimise juures oleks mõjustanud J. Noorlaidi äratundmiseks esitamise tulemusi. Kassatsioonkaebuses nenditakse, et ringkonnakohus ei ole ekslikult lugenud tõendatuks J. Noorlaidi alibit ning tunnistajate Monika Vapra, Kadri Kumari ja Andero Kurmi mõjustamist kannatanute poolt, ei ole arvestanud tunnistajate Tähti Kilgi ja Taima Nurme ütlusi läbiotsimisel äravõetud kleidi kohta ning jätnud kõrvale J. Noorlaidi esitatud fotod, millest oleks nähtunud tema välimuse erinevus kannatanu A. Sepa ütlustes esitatud isikukirjeldusest. Ringkonnakohtu
16. oktoobri 1995.a. otsuses on kõiki neid küsimusi käsitletud vajaliku põhjalikkusega. Selles on vastavalt AKKS § 29 lg 4 nõuetele esitatud tõendid, millele ringkonnakohus oma järeldused rajas ning motiivid, millega kohus on ühed või teised tõendid tagasi lükanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega ning nendib, et need on kooskõlas faktiliste asjaoludega. Esemed, mida tunnistajad on näinud J. Noorlaidi elukohas, mis on ära võetud läbiotsimistel ja ära tuntud äratundmiseks esitamistel, sealhulgas numbriga elektroonikakell ( 3 kd. tl. 37 ), moodustavad kogumid, mille kuulumises kannatanutele ei ole alust kahelda. Riigikohus on tõendite hindamisel õigesti kohaldanud kriminaalmenetluse seadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium soostub Riigiprokuratuuri prokuröri T. Vassilevskaja kassatsioonprotestis esitatud väitega, et Tartu Ringkonnakohtu
17. oktoobri
18. a. otsuses J. Noorlaiu poolt toimepandud röövimise kvalifitseerimisel KrK § 141 lg 2 p. 2 ja 4 järgi on ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust. J. Noorlaid pani röövimise toime
19. märtsil
20. a. Sellal sätestati ENSV KrK §-s 141 lg 2 p. 2 isiku vastutus röövimise eest, kes oli varem toime pannud röövimise või ENSV KrK §-s 75 või 90 sätestatud kuriteo. J. Noorlaid oli varem,
21. veebruaril
22. a. toime pannud salajase varguse, s. o. KrK §-s 139 sätestatud kuriteo. Vastavalt KrK §-le 6 lg 1 ja 3 määratakse teo kriminaalkorras karistatavus selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega, kusjuures seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Seetõttu ei tule J. Noorlaidi poolt toimepandud röövimist kvalifitseerida mitte KrK § 141 lg 2 p. 2 ja 4, vaid § 141 lg 2 p. 4 järgi. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3; 64 p. 3, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. oktoobri
24. a. otsus Jaakko Noorlaidi süüdimõistmises KrK § 141 lg 2 p. 2 ja 4 järgi, jättes välja tema süüdimõistmise selle paragrahvi p. 2 alusel. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Süüdimõistetu Jaakko Noorlaidi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
25. detsembril
26. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe