III-1/1-95/95

III-1/1-95/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. H. süüdistuses KrK 100 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu K. H., tema kaitsja vandeadvokaat Enno Palumets ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Järva Maakohtu
2. juuli 1995.a. otsusega tunnistati K. H. süüdi KrK § 100 järgi ning karistati viie aasta ja kuue kuulise vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 sätete kohaldamisega kolmeaastase katseajaga. K. H. tunnistati süüdi selles, et tema olles alkoholijoobes
3. mail 1994.a. kella 03.00 - 04.30 ajal oma korteris X, X tänav N-N tappis isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus oma abikaasa T. H. K. H. sidus voodis lamava joobnud abikaasa käed ja jalad kinni ning seejärel tekitas T. H. teravaotsalise lõikehaava südamepauna ja südame paremat vatsakest läbiva vigastusega ning põhjustas sellega tema surma. Järva Maakohtu otsuse peale esitas kohtualuse K. H. kaitsja Enno Palumets apellatsioonkaebuse, milles ta palub maakohtu otsuse tühistada ning mõista õigeks K. H. talle süükspandud teos, kuna tema käitumises puudus kuriteokoosseis. Appelant leiab, et maakohtu järeldused K. H. süüdimõistmisel on oletuslikud ning tema süü pole leidnud kohtuliku uurimise käigus tõendamist. Eelnimetatud otsuse peale esitas prokurör Kaarel Ilus apellatsioonprotesti, milles palub tühistada Järva Maakohtuotsus K. H. mõistetud karistuse leebuse tõttu, kuna mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri 1995.a. otususega tühistati Järva Maakohtu
5. juuli 1995.a. otsus K. H. mõistetud karistuse osas ning teda karistati kolmeaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Esitatud apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, apellatsioonprotest rahuldati. Kriminaalkolleegium leidis, et kuna K. H. pani toime esimese astme kuriteo, siis tuleb talle mõista vabadusekaotuslik karistus reaalselt. Samas ringkonnakohus, arvestades K. H. isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, leidis, et temale karistuse mõistmisel on võimalik kohaldada KrK § 39 sätteid ja mõista karistus alla sanktsiooni alammäära. Tallina Ringkonnakohtu
6. oktoobri 1995.a. otsuse peale esitas süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Enno Palumets kassatsioonkaebuse, milles ta palub ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on otsuse tegemisel rikkunud AKKS § 29 lg 4 ja 5 sätteid. Sellest tulenevalt kohaldati ka kriminaalseadust ebaõigesti, kuna süüdimõistetu süü ei ole kohtus tõendamist leidnud. Seoses sellega palutakse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus tühistada ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära K. H., tema kaitsja vandeadvokaat Enno Palumetsa, ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püssi seletused ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, l e i d i s: K. H. ei ole end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kunagi süüdi tunnistanud ning on andnud asja tehiolude kohta erinevaid ütlusi. Järva Maakohus on asja kohtuliku uurimise käigus kohtualuse esitatud erinevaid versioone kontrollinud, kõrvutanud neid asjas olevate teiste tõenditega ning hinnanud kohtualuse enese poolt erineval ajal antud ütluste tõesust. Maakohus on kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas näidanud, millistel tõenditel põhineb kohtu järeldus K. H. süüditunnistamisel, nagu seda nõuab KrMK § 274 p.
7. Apellatsioonikaebuses sisuliselt korratakse väiteid, mis olid kohtualuse kaitseversiooni aluseks esimese astme kohtus. Need väited olid juba kontrollitud kohtuistungi käigus ning maakohus oli neile andnud apellandi seisukohast erineva hinnangu. Ringkonnakohus kontrollis oma istungil veelkord K. H. selgitusi toimunu kohta, tutvus kõigi asjas kogutud tõenditega ning jõudis samale järeldusele kui Järva Maakohus. AKKS-I § 29 lg 5 mõtte kohaselt ei pea ringkonnakohus teistkordselt motiveerima asjaolusid, milles ta asub samale seisukohale kui esimese astme kohus. Ringkonnakohus peab sel juhul otsuses märkima, et tema järeldused langevad kokku esimese astme kohtuotsuses esitatud põhjendustega. Seda seadusest tulenevat nõuet on Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas ka täitnud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu
8. oktoobri 1995.a. otsus K. H. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 19.detsembrist 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep