III-1/3-3/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Eerik KERGANDBERG vaatas Tartus, 31. jaanuaril 1995.a. avalikul kohtuistungil läbi krim

§-de 140 lg.3, 139 lg.3, 195 lg.2 ja 1892 lg.1 järgi M.R.

§-de 140 lg.3 ja 139 lg.3 järgi ning V.T.

§ 139

lg.3 järgi Riigiprokuröri asetäitja avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Viljandi Rajooni Rahvakohtu

1. detsembri 1989.a. otsuses ja Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
2. jaanuari 1990.a. määruses. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Kriminaalkolleegiumile esitatud materjalidest n ä h t u b: M.R. mõisteti süüdi Viljandi Rajooni Rahvakohtu
3. detsembri 1989.a. otsusega ENSV KrK § 140 lg 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega kolm aastat ilma vara konfiskeerimata ja ENSV KrK § 139 lg.3 järgi vabadusekaotusega kaks aastat ja kuus kuud ilma vara konfiskeerimata. ENSV KrK § 40 lg.1 alusel loeti kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö koloonias ilma vara konfiskeerimata. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
4. jaanuari 1990.a. määrusega jäeti M.R. kaitsja kassatsioonkaebus rahuldamata ja Viljandi Rajooni Rahvakohtu otsus M.R. suhtes muutmata. Pärast kohtuotsuse jõustumist asus M.R. end varjama, hoidudes kõrvale karistuse kandmisest. Faktiliselt pöörati kohtuotsus täitmisele alles
5. augustil 1994.a., mil M.R. kinni peeti. Käesoleval ajal kannab ta karistust Murru Vanglas. Riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER esitas Riigikohtule avalduse, milles taotleb M.R-le süüks arvatud kuritegude ümberkvalifitseerimist kriminaalkoodeksi kehtiva redaktsiooni kohaselt. Kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele t u v a s t a s: M.R. poolt toimepandud kuriteod on tema süüdimõistmisel Viljandi Rajooni Rahvakohtu poolt ja kriminaalasja läbivaatamisel Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumis õigesti kvalifitseeritud ENSV KrK §-de 140 lg.3 ja 139 lg.3 järgi. Kuid
6. juunist 1992.a. kehtib Eesti Vabariigis kriminaalkoodeksi uus redaktsioon. Seaduse Eesti NSV kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta § 5 kohaselt kuulusid ENSV KrK §-de 139 ja 140 järgi süüdimõistetud isikute süüdistused ümberkvalifitseerimisele Kriminaalkoodeksi sama paragrahvi piires. Seega kuuluvad M.R. poolt toimepandud kuriteod ümberkvalifitseerimisele ENSV KrK §-lt 140 lg.3 KrK §-le 140 lg.2 p.4 kui võõra vara avalik vargus, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega ja ENSV KrK §-lt 139 lg.3 KrK §-le 139 lg.2 p.1 ja 3 kui võõra vara salajane vargus isikute grupi eelneval kokkuleppel, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse kõrvaldamisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest, 63 p.3, 64 p.3, 65 lg.3 ning 779 seaduse Eesti NSV kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta §-st 5 kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
7. Tühistada Viljandi Rajooni Rahvakohtu
8. detsembri 1989.a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
9. jaanuari 1990.a. määrus M.R-le süüksarvatud kuritegude kvalifitseerimise osas.
10. Kvalifitseerida M.R. poolt toimepandud kuriteod KrK §-de 140 lg.2 p.4 ja 139 lg.2 p.1 ja 3 järgi.
11. 3.Prokuröri avaldus rahuldada. Kohtuotsus jõustub
12. jaanuaril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Lea Kalm, Eerik Kergandberg