III-1/3-9/95

III-1/3-9/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. märtsil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja A.V. süüdistuses KrK §-de 140 lg 2 p. 3 ja 113 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.V. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu
3. novembri 1994.a. otsusega KrK §-de 140 lg 2 p. 3 ja 113 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel vabadusekaotusega üks aasta. Sellele otsusele liideti osaliselt KrK § 41 alusel Tallinna Linnakohtu
4. mai
5. a. otsusega mõistetud tingimuslik karistus kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust ning lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kannatanu L.R., kes taotles A.V. õigeksmõistmist KrK § 140 lg 2 p. 3 järgi ja süüdi tunnistamisel KrK § 113 järgi tingimusliku karistuse mõistmist ning süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat A. Olovjanisnikov, kes taotles A.V. õigeksmõistmist kõikides süüksarvatud kuritegudes. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. jaanuari
7. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus A.V. süüdimõistmises KrK § 113 järgi. Kuna kannatanu A.J. suhtes toimepandud kuriteost oli möödunud üle aasta, siis kuulus A.V. KrMK § 5 lg 2 järgi karistusest vabastamisele. Kannatanu L.R. leppis aga kohtuistungil kohtualusega ja seetõttu lõpetati menetlus
8. novembril
9. a. hotell "Delfiin" baaris toimunud peksmise kohta. Linnakohtu otsus A.V. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 140 lg 2 p. 3 järgi ja karistuste liitmise osas jäeti muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusele A.V. süüdistusasjas esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Riigiprokuratuuri prokurör. Avalduses taotletakse Tallinna Linnakohtu
10. novembri 1994.a. ja Tallinna Ringkonnakohtu
11. jaanuari
12. a. otsuste tühistamist A.V.le KrK § 41 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas. Taotlust põhistatakse kohtupraktikas välja kujunenud seisukohaga, et mõistetud lõplik karistus peab olema suurem kui kandmata karistus esimese otsuse järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele, tuvastas:
13. mail
14. a. karistas Tallinna Linnakohus A.V. vabadusekaotusega kolm aastat ja kuus kuud. Vabadusekaotus kohaldati KrK § 47 sätete alusel kolme aastase katseajaga. Karistusest loeti kantuks vahi all viibimise aeg 6 kuud. Uue kuriteo, avaliku varguse, pani A.V. toime mõne kuu möödudes
15. septembril 1993.a. Mõistes karistust mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel, on Tallinna Linnakohus eksinud karistuse mõistmise üldpõhimõtete ja väljakujunenud kohtupraktika vastu, mislähtub nõudest, et tahtlik kuriteo toimepanemine katseja kestel peab kaasa tooma rangema lõpliku karistuse kui eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vabastades A.V. karistusest ja lõpetades menetluse kannatanu leppimise tõttu kohtualusega KrK § 113 järgi inkrimineeritavas kuriteos, pidi tühistama Tallinna Linnakohtu otsuse nii A.V-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse kui ka kohtuotsuste kogumi eest mõistetud karistuse osas. Kuritegude kogumi eest saab karistusi liita ainult sel juhul kui kohus on mõistnud karistuse eraldi iga kuriteo eest. Antud juhul mõistis ringkonnakohus karistuse ainult ühe kuriteo - avaliku varguse eest ja KrK § 40 sätete kohaldamiseks puudus alus. Karistuse mõistmisel aga mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel, kuulus üheaastasele vabadusekaotusele juurde liitmisele osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud ja kandmata tingimuslik karistus, kusjuures lõplik karistus ei tohtinud olla väiksem kui 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva. Seetõttu on Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistus KrK § 41 alusel kaks aastat vabadusekaotust ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt sama lõpliku karistuse jõusse jätmine kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 3, 65 lg 3 ja 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
16. Tühistada Tallinna Linnakohtu
17. novembri
18. a. ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. jaanuari
20. a. otsused A.V-le mõistetud lõpliku karistuse osas kuritegude kogumi eest KrK § 40 järgi ja mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel.
21. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule.
22. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
23. märtsil
24. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg