III-1/3-11/95

III-1/3-11/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. aprillil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasjad H. S. süüdistuses VNFSV KrK § 86 lg 1 järgi ning tema süüdistuses VNFSV KrK §-de 86 lg 1 ja 152 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena süüdimõistetu H. S. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Eesti NSV Ülemkohtu
3. juuli
4. a. otsusega mõisteti H. S. süüdi ja teda karistati ENSV KrK §-de 152 ja 86 lg 1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 8 aastat tugevdatud reziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega. Kohtuotsusega tunnistati H. S. süüdi ajavahemikus 1957 -
5. a. valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumises ja valuutaväärtustega spekuleerimises. Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi
6. jaanuari
7. a. määrusega tühistati Eesti NSV Ülemkohtu
8. juuli
9. a. otsus H. S. suhtes tema süüdimõistmises ENSV KrK § 152 järgi ja selles osas lõpetati kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Sellest tulenevalt tühistati H. S. kuritegude kogumi eest mõistetud lisakaristus - kogu vara konfiskeerimine. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
10. mai
11. a. otsusega mõisteti H. S. süüdi ja teda karistati ENSV KrK §-de 86 lg 1 ja 152 lg 1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 8 aastat range reziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara, samuti valuutaväärtuste konfiskeerimisega. Kohtuotsusega tunnistati H. S. süüdi ENSV KrK § 86 lg 1 järgi valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumises, mis seisnes valuutaväärtuste ebaseaduslikul teel ostmises ja müümises. Nii ostis ta ajavahemikus 1977 1979.a. mitmel korral kahelt isikult kokku 900 Soome marka 550 rubla eest ja ühelt isikult kolm kuldmünti 800 rubla eest ning sooritas muid valuutaväärtustesse puutuvaid ebaseaduslikke tehinguid. Samuti tunnistati H. S. süüdi ENSV KrK § 152 lg 1 järgi sertifikaatide ülesostmises ja edasimüümises. Ta ostis
12. a. sügisel kahelt isikult üles 1060 rubla sertifikaatides, makstes nende eest 5300 rubla ning müüs need vaheltkasu taotledes edasi. H. S. avalduses kohtuvigade parandamiseks taotletakse tema kohta käivate kohtulahendite tühistamist ja tema rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes, kuna kohtulahendid põhinevad fabritseeritud tõenditel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasjade materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas osaliselt avaldust kohtuvigade parandamiseks, tuvastas: Kriminaalasjade materjalidest nähtub, et H. S. on karistatud vastavalt Eesti NSV Ülemkohtu
13. juuli
14. a. otsusele ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi
15. jaanuari
16. a. määrusele valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumise eest ENSV KrK § 86 lg 1 järgi, samuti vastavalt Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
17. mai
18. a. otsusele valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumise ja sertifikaatidega spekuleerimise eest ENSV KrK §-de 86 lg 1 ja 152 lg 1 järgi. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Vastavalt nendele põhimõtetele ja normidele võib okupeeriv riik kehtestada okupeeritud territooriumil kriminaalseadusi, mis näevad ette kriminaalvastutuse okupatsioonivõimu poolt keelatud tegude eest. Kui isiku on mõistnud süüdi okupeeriva riigi kompetentne kohtuorgan ning kriminaalasja arutamisel ja kohtuotsuse tegemisel on järgitud kehtestatud protsessikorda, kusjuures Eesti Vabariigis ei ole isiku rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes seadusega sätestatud, puudub õiguslik alus nõukogude okupatsiooniaegse kriminaalasja lõpetamiseks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Valuutatehingute sooritamise korra rikkumine on kuritegu ka Eesti Vabariigis kehtiva Kriminaalkoodeksi § 86 järgi. Sertifikaadid on valuutaväärtused. Valuutaväärtuste ülesostmine ja edasimüümine kasusaamise eesmärgil on hõlmatud ENSV KrK §-s 86 sätestatud kuriteokoosseisuga. Kuna ENSV KrK §-de 152 ja 86 ideaalkonkurents on välistatud, on H. S. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
19. mai
20. a. otsuses süüksarvatud tegude kvalifitseerimine ENSV KrK § 86 lg 1 kõrval veel täiendavalt ENSV KrK § 152 lg 1 järgi väär. Tegu on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega, mis tingib süüdistuse ümberkvalifitseerimise ENSV KrK § 86 lg 1 järgi. Arvestades ENSV KrK § 86 lg 1 sanktsiooniga, ei mõjusta süüdistuse ümberkvalifitseerimine H. S. mõistetud karistust. Kohtulahendites sisalduvad järeldused H. S. süüstamisel VNFSV KrK § 86 lg 1 järgi on kooskõlas kriminaalasjade materjalidega. Kohtud on selles osas õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Samuti ei ole kriminaalkohtumenetluses kriminaalasjade materjalidest lähtuvalt leidnud aset kriminaalprotsessi seaduse normide olulist rikkumist. Kohtulahendites on analüüsitud kriminaalasjades kogutud tõendeid vajaliku üksikasjalikkusega, neid on kontrollitud ja õigesti hinnatud ning tõenditele tuginedes ümber lükatud H. S. väited, milles ta ei tunnista ennast süüdi valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumises. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 2, 64 p. 3, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
21. Eesti NSV Ülemkohtu
22. juuli
23. a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi
24. jaanuari
25. a. määrus H. S. süüdimõistmises ENSV KrK § 86 lg 1 järgi jätta muutmata.
26. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
27. mai
28. a. otsus H. S. süüdimõistmises ENSV KrK § 152 lg 1 järgi tühistada. Muus osas jätta Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
29. mai
30. a. otsus muutmata.
31. H. S. avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada osaliselt. Riigikohtu otsus jõustub
32. aprillil
33. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep