III-1/3-12/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 25. aprillil 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe , vaatas kohtuvea pa

§ 15lg.2-141 lg.2 p.2,3 järgi; V.

T.

§-de 140 lg.2 p.2,3 ja 143 lg.2 p.1 järgi ning K. G.

§-de 14o lg.2 p.2,3 ja 143 lg.2 p.1,2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kohtla-Järve Linnakohtu

1. novembri
2. a. otsusega tunnistati A. K. süüdi KrK § 139 lg.2 p.1,3 järgi ja karistati kahe aastase vabadusekaotusega KrK § 47 sätete kohaldamisega 2-aastase katseajaga. Sama linnakohtu
3. augusti
4. a. otsusega tunnistati A. K. süüdi KrK §-de 15 lg.2 ja 141 lg.2 p.2,3 järgi ja karistati vabadusekaotusega kolm aastat. Kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel kolm aastat ja kaks kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse aja alguseks loeti
5. jaanuar
6. a.. Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetu A. K. ja tema kaitsja vandeadvokaat Rõzov. Süüdimõistetu taotles enda õigeksmõistmist või karistuse kergendamist. Nii kaitsja kui ka süüdimõistetu taotlesid mõistetud lõplikust karistusest enne
7. novembri
8. a. kohtuotsust vahi all viibitud aja - 8 kuu ja 6 päeva mahaarvamist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. novembri
10. a. otsusega jäeti Kohtla-Järve Linnakohtu
11. augusti
12. a. otsus sisuliselt muutmata, kuid tehti täpsustus, mille kohaselt arvestati A. K. kantud karistusena tema vahi all viibimise aeg alates
13. märtsist
14. a. kuni
15. novembrini
16. a. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber, kes taotleb A. K. süüdistusasjas Viru Ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Avalduse kohaselt oli Kohtla-Järve Linnakohtu otsus seaduslik ning ringkonnakohtul puudus alus vähendada A. K. mõistetud lõplikku karistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,kes toetab esitatud avaldust, tuvastas: Kohtla-Järve Linnakohus mõistes A. K. KrK § 41 alusel karistuse mitme kohtuotsuse järgi on arvestanud süüdimõistetu viibimist vahi all enne
17. novembri 1992.a kohtuotsust. Ärakandmata karistuseks oli A. K. 1 aasta, 3 kuud ja 24 päeva vabadusekaotust, millest linnakohus liitis ainult kaks kuud, saades lõplikuks karistuseks kolm aastat ja kaks kuud. Lõplik karistus on seaduslik ja kooskõlas mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmise üldise korraga. Kui tingimisi süüdimõistetu paneb katseaja kestel uuesti tahtlikult toime kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, tuleb karistusega selle kuriteo eest liita tingimisi mõistetud karistus kas täies ulatuses või osaliselt. Seejuures ei tohi lõplik karistus olla ühelgi juhul väiksem eelnevalt tingimisi mõistetud ja ärakandmata karistusest, rääkimataviimati mõistetud karistusest. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on aga ekslikult järeldanud, et linnakohus ei ole lõpliku karistuse mõistmisel arvestanud eelnevalt vahi all viibimise aega ärakantud karistuse hulka ja arvestas lõplikust karistusest maha 8 kuud ja 6 päeva. Mahaarvamise tulemusena on A. K. mõistetud lõplik ja ärakandmisele kuuluv karistus väiksem isegi katseajal toimepandud uue kuriteo eest mõistetud karistusest. Seega on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust ja lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS §-dest 63p.2, 64p.3,65 lg.3 ja 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
18. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. novembri
20. a. otsus süüdimõistetu A. K. mõistetud lõpliku karistuse täpsustamise osas.
21. Saata kriminaalasi A. K. mõistetud lõpliku karistuse osas uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
22. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub
23. aprillil
24. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: J.Ilvest Liikmed: L.Kalm , H.Lindmäe