III-1/3-14/95

III-1/3-14/95 MÄÄRUS Tartus,

1. mail 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja H. K. süüdistuses Ukraina NSV KrK § 241 p.a järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Klooga garnisoni sõjatribunali
2. juuni 1985.a. otsusega mõisteti H. K. süüdi ja teda karistati Ukraina NSV KrK § 241 p.a järgi vabadusekaotusega 5 aastat tugevdatud reziimiga paranduslikus töökoloonias. Kohtuotsuse järgi tunnistati H. K. süüdi selles, et ta lahkus
3. augustil 1982.a. omavoliliselt oma väeosast Ukraina NSV-s, sõitis Eestisse ja varjas ennast oma vanemate elukohas Paide rajoonis. H. K. areteeriti
4. märtsil 1985.a. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti Riigi Täitevameti andmetel
5. märts 1985.a. Kinnipidamiskohast vabanes ta
6. märtsil 1987.a. Harju rajooni Rahvakohtu
7. veebruari 1987.a. määruse alusel tingimisi koos kohustusliku töölerakendamisega. Vastavalt Kohtla-Järve rajooni Rahvakohtu
8. detsembri 1987.a. määrusele saadeti H. K. ärakandmata karistusajaks tagasi paranduslikku töökolooniasse. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti
9. detsember 1987.a. Kinnipidamiskohast vabanes ta
10. märtsil 1989.a. Harju rajooni Rahvakohtu
11. veebruari 1989.a. määruse alusel tingimisi koos kohustusliku töölerakendamisega. H. K. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle Ukraina NSV KrK § 241 p. a järgi süüksarvatud teos. Vastavalt Eesti Vabariigi
12. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg 1 p. 3 on H. K. talle Ukraina NSV KrK § 241 p. a järgi süüksarvatud teos, mis oma koosseisutunnusetelt vastab ENSV KrK § 222 sätetele, loetud rehabiliteerituks. Kuna Klooga garnisoni sõjatribunali
13. juuni 1985.a. otsus on rehabiliteerimisseadusest tulenevalt õigustühine, ei ole käesoleval ajal kohtulahendit, mis võiks olla Riigikohtus kohtuvea parandamise objektiks. Seetõttu tuleb lugeda H. K. kohtuväliselt rehabiliteerituks. Sellest lähtudes esitas Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss taotluse jätta rehabiliteeritu H. K. avaldus kohtuvea parandmiseks Klooga garnisoni sõjatribunali
14. juuni 1985.a. otsuses läbi vaatamata. Kuna Riigiarhiivi filiaalis ei ole kriminaaltoimikut H. K. süüdistuses, ei saa arhiiv rehabiliteerimistunnistust väljastada. Seda on võimalik teha ainuüksi Riigikohtu kohtulahendi alusel. Juhindudes AKKS §-st 54 lg 1 ja 2 ning Eesti Vabariigi
15. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 2 lg 1 p. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
16. Jätta H. K. avaldus kohtuvea parandamiseks Klooga garnisoni sõjatribunali
17. juuni 1985.a. otsuses läbi vaatamata.
18. Kohtumääruse alusel väljastada H. K. rehabiliteerimistunnistus tema rehabiliteerimise kohta talle Ukraina NSV KrK § 241 p. a järgi süüksarvatud teos. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe