← Eesti

III-1/3-15/95

III-1/3-15/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. aprillil
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja M. K. süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 2 ning 139 lg 2 p. 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Rakvere rajooni Rahvakohtu
  3. mai
  4. a. otsusega mõisteti M. K. süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 139 lg 2 p. 3 järgi 3 - aastase vabadusekaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega ning ENSV KrK § 88 lg 3 järgi 4 - aastase vabadusekaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega. ENSV KrK § 40 lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega. ENSV KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Rakvere rajooni Rahvakohtu
  5. veebruari
  6. a. otsusega ENSV KrK §-de 15 lg 2 ja 88 lg 4 p. 1 järgi mõistetud kandmata karistusest 2 aastat vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks loeti mitme kohtuotsuse alusel 7 aastat vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega. M. K. tunnistati Rakvere rajooni Rahvakohtu
  7. mai 1990.a. otsusega süüdi selles, et ta varastas joobeseisundis
  8. mail
  9. a. X Tarbijate Kooperatiivi taarapunktist X X tee N salaja T. L.75 rubla.
  10. mail
  11. a. tungis ta ukseluku lõhkumise teel X Tarbijate Kooperatiivi taarapunkti ja varastas sealt 361 rubla kooperatiivi raha. Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
  12. juuni
  13. a. määrusega jäeti Rakvere rajooni Rahvakohtu 14.mai
  14. a. otsus muutmata ja M. K. kassatsioonkaebus rahuldamata. Harju Maakohtu
  15. septembri
  16. a. määrusega kvalifitseeriti vastavalt Eesti Vabariigi
  17. mai
  18. a. seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-dele 4 ja 5 M. K. süüdistus ENSV KrK §-de 139 lg 2 p. 3 ja 88 lg 3 järgi ümber KrK §-de 139 lg 2 p. 2 ning 139 lg 2 p. 2 ja 3 järgi, kusjuures mõistetud karistus jäeti muutmata. Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
  19. novembri
  20. a. määrusega jäeti Harju Maakohtu
  21. septembri
  22. a. määrus muutmata. Täiendavalt kvalifitseeriti ümber Rakvere rajooni Rahvakohtu
  23. veebruari
  24. a. otsuse alusel ENSV KrK §-de 15 lg 2 ja 88 lg 4 p. 1 järgi süüdimõistetud M. K. süüdistus KrK §-de 15 lg 2 ja 139 lg 3 p. 1 järgi. M. K. erikaebus jäeti rahuldamata. M. K. avalduses kohtuvea parandamiseks vaidlustatakse süüdistuste ümberkvalifitseerimise õigsus, kuna ümberkvalifitseerimisel ei ole arvesse võetud riiklikult fikseeritud elatusmiinimumist lähtudes kuriteoga tekitatud kahju suurust, karistuste liitmisel on jäetud muutmata karistusmäär ja tühistamata lisakaristusena mõistetud vara konfiskeerimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta ei toetanud avaldust kohtuvigade parandamiseks, tuvastas: Harju Maakohtu
  25. septembri
  26. a. määruses ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
  27. novembri
  28. a. määruses on süüdistuste ümberkvalifitseerimisel, karistuste vastavusse viimisel KrK sanktsioonidega ja karistuste liitmisel õigesti lähtutud KrK §-de 40 lg 1 ja 41 lg 1, samuti Eesti Vabariigi
  29. mai
  30. a. seaduse "Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-de 4,5 ja 8 lg 2 sätetest. M. K. süüdistused kvalifitseeriti Harju Maakohtu
  31. septembri
  32. a. määrusega ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
  33. novembri
  34. a. määrusega ümber KrK §-de 139 lg 2 p. 2 ning 139 lg 2 p. 2 ja 3 järgi. Kuna vastavalt Eesti Vabariigi
  35. mai
  36. a. seaduse §-le 8 lg 2 tuleb karistuste liitmisel lähtuda kuritegude toimepanemise ajal kehtinud seadusest, ei välista süüdistuste ümberkvalifitseerimine KrK eriosa sama paragrahvi erinevate punktide alusel kuritegude konkurentsi. Seetõttu on kohtulahendites süüdistuste ümberkvalifitseerimisel karistuste liitmine KrK § 40 lg 1 sätete järgi põhjendatud. Rakvere rajooni Rahvakohtu
  37. veebruari
  38. a. otsuses on M. K. süüdistus kvalifitseeritud ENSV KrK §de 15 lg 2 ja 88 lg 4 p. 1 järgi, nentides et tegu oli riigivara salajase varguse katsega suures ulatuses. Kuna kuriteo toimepanemise ajal ei olnud sotsiaalne elatusmiinimum riiklikult fikseeritud, ei saanud kohtud süüdistuse ümberkvalifitseerimisel sellest lähtuda. M. K. avalduses kohtuvigade parandamiseks esitatud väide, et süüdistuste ümberkvalifitseerimisel on jäetud tühistamata talle lisakaristusena mõistetud vara konfiskeerimine, ei ole põhjendatud. Harju maakohtu
  39. septembri
  40. a. määrusega kvalifitseeriti M. K. süüksarvatud teod ümber KrK §-de 139 lg 2 p. 2 ja 139 lg 2 p. 2,3 järgi, mille sanktsioonid ei näe ette vara konfiskeerimist. Seeläbi tühistati selle kohtulahendiga ka lisakaristusena mõistetud vara konfiskeerimine. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, 65 lg 3 ja 779 ning Eesti Vabariigi
  41. mai
  42. a. seaduse "Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-dest 4,5 ja 8 lg 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  43. Jätta Rakvere rajooni Rahvakohtu
  44. mai
  45. a. otsus ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
  46. juuni
  47. a. määrus, samuti Harju Maakohtu
  48. septembri
  49. a. määrus ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
  50. novembri
  51. a. määrus M. K. lõpliku karistuse mõistmise osas muutmata.
  52. M. K. avaldus kohtuvigade parandamiseks jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
  53. aprillil
  54. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.