← Eesti

III-1/3-16/95

III-1/3-16/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. mail 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK §-de 141 lg.2 p.1, 139 lg 2 p.2 , § 139 lg 2 p. 3 ja 195 lg.2 järgi. Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. K. on süüdi mõistetud Tartu Linna Rahvakohtu
  2. detsembri 1989.a. otsusega ENSV KrK §-de 141 lg.2 p.1, 88 lg.3, 139 lg.3 ja 195 lg.2 järgi ning karistatud kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel lõpliku karistusega 6 aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega. Sellele karistusele liideti Tartu Linna Rahvakohtu
  3. märtsi 1987.a. otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti KrK § 41 alusel 7 aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse tegemise kuupäev, s. o.
  4. detsember 1989.a. Seda kohtuotsust A. K. kassatsiooni korras Eesti NSV Ülemkohtus ei vaidlustanud. Seoses "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi " vastuvõtmisega kvalifitseeris Harju Maakohus oma
  5. augusti 1992.a. määrusega ümber A. Karnaskind`i poolt toimepandud kuriteod alljärgnevalt: ENSV KrK § 88 lg 3 KrK § 139 lg.2 p. 2järgi, ENSV KrK § 139 lg 3 KrK §139 lg 2 p. 3 järgi ning ENSV KrK § 141 lg 2 p. 1 KrK § 141 lg 2 p. 1 järgi, jättes karistused muutmata. Oma avalduses kohtuvigade parandamiseks vaidlustab A. K. karistuse kandmise aja alguse ning leiab, et Tartu Linna Rahvakohus luges ebaõigesti selleks kuupäevaks kohtuotsuse tegemise päeva
  6. detsembri 1989.a., sest avaldaja viibis vahi all alates
  7. mais 1989.a. kuni kohtuistungi päevani ja
  8. mail 1989.a. peaks algama ka karistuse kandmise aeg. Veel taotleb avaldaja ENSV KrK § 88 järgi kvalifitseeritud kuriteo ümberkvalifitseerimist, sest § 88 on kehtivuse kaotanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi seletuse, milles toetati avalduses sisalduvaid taotlusi osaliselt t u v a s t a s: KrK § 45 sätestab, et eelvangistusaja arvestab kohus karistuse tähtaja hulka, kusjuures vabaduskaotusliku karistuse mõistmisel päev päeva vastu. KrPK § 275 lg 1 p.4 nõuab, et süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas näidataks ärakandmisele kuuluv lõplik karistus. Tartu Linna Rahvakohus, olles
  9. detsembril 1989.a. süüdi mõistnud A. K. kuritegude kogumi eest, liitis selle otsusega mõistetud karistusele Tartu Linna Rahvakohtu 09.märtsi 1987.a. otsusega mõistetud karistuse osaliselt, ära näitamata, kas kohus arvestas seejuures enne kohtuistungit vahi all viibitud aega. A. K. on toimikus leiduvate materjalide põhjal kinni peetud 31.mail 1989.a. ning vahi all viibis ta kohtuistungi toimumiseni 19.detsembril 1989.a. Vahi all viibitud 6 kuud ja 19 päeva tuleb lugeda karistuse tähtaja hulka. Selline järeldus tulnuks ka kohtuotsuses otseselt ära märkida, vastasel korral ei ole võimalik otsusest teada saada, kas kohus lõpliku karistuse mõistmisel arvestas eelvangistusaega. Kuna linnakohus jättis täitmata KrK §-s 45 ja KrPK §-s 275 lg 1 p. 4 sätestatud nõuded, kuulub kohtuotsus muutmisele lõpliku karistuse mõistmise osas. Harju Maakohtu
  10. augusti 1992.a. määrusega kvalifitseeriti ümber A. K. poolt toimepandud vargus ENSV KrK § 88 lg 3-lt KrK § 139 lg.2 p. 3 järgi ja avaldaja taotleb alusetult kuriteo teistkordset ümberkvalifitseerimist. Harju Maakohus on aga jätnud ekslikult tühistamata A. K. lisakaristusena mõistetud kogu vara konfiskeerimise. Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" kehtima hakkamisega on vara konfiskeerimine tunnistatud kehtivuse kaotanuks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 64 p.3, 65 lg.3, 779 ja Eesti Vabariigi seadusest ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-st 5 kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  11. Tühistada osaliselt Tartu Linna Rahvakohtu
  12. detsembri 1989.a. otsus A. K. mõistetud lõpliku karistuse osas ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud ja 11 (üksteist) päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise alguseks lugeda
  13. detsember 1989.a.
  14. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu
  15. augusti 1992.a. määrus A. K. lisakaristuse - kogu vara konfiskeerimine - osas.
  16. Süüdimõistetu A. K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
  17. mail 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.