← Eesti

III-1/3-18/95

III-1/3-18/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. juunil 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas aval

§ 195lg 1 tunnustega teo, lüües jalaga katki kaupluse külmleti vitriiniklaasid.

Statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisiga tehti kindlaks, et P. K. põeb kroonilist vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul ja ta pani toime kriminaalseaduses ettenähtud ühiskonnaohtliku teo süüdimatusseisundis ning ei ole võimeline esinema kohtus ega kandma karistust. Nendel asjaoludel Narva Linnakohus vabastas P. K. kriminaalvastutusest ja kohaldas tema suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendit - paigutamist tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse. Oma avalduses kohtuvea parandamiseks Narva Linnakohtu määruses P. K. leiab, et ta on ebaõigesti paigutatud tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse, sest ta ei ole toime pannud tegu, mis tehioludelt vastab kriminaalkoodeksis ettenähtud esimese astme kuriteo tunnustele. Avaldaja taotleb linnakohtu määruse tühistamist ja enda paigutamist tavalise järelevalvega psühhiaatriahaiglasse. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetab avaldust t u v a s t a s:

§-s 195 lg 1 nähakse huligaansuse eest karistusena ette rahatrahv või arest.

§ 72

lg 4 järgi on tegu, mille eest võidakse karistada rahatrahvi või arestiga, kolmanda astme kuritegu.

§ 591

lg 1 sätestab, et tavalise järelevalvega psühhiaatriahaiglasse võib kohus paigutada vaimuhaige, kes on pannud toime teo, mis tehioludelt vastab teise või kolmanda astme kuriteo tunnustele. Seega on Narva Linnakohus ekslikult paigutanud P. K. tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse. Õige ei ole ka Narva Linnakohtu seisukoht vabastada P. K. kriminaalvastutusest, sest niisugust kriminaalvastutusest vabastamise alust nagu süüdimatusseisund seaduses ei sätestata. KrMK § 286 lg 1 kohaselt süüdimatusseisundis ühiskonnaohtliku teo toimepannud isiku suhtes teeb kohus kriminaalasja lõpetamise määruse ja kohaldab tema suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid. Juhindudes

§-dest 59, 591 , KrMK § 286 lg 1, AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p.3 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:

  1. Tühistada Narva Linnakohtu
  2. aprilli 1994.a. määrus ja lõpetada menetlus P. K. suhtes, kohaldades meditsiinilise iseloomuga sunnivahendina tema paigutamist tavalise järelevalvega psühhiaatriahaiglasse.
  3. P. K. avaldus rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
  4. juunil 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.