III-1/3-23/95

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel III-1/3-13 Tartus, 23.mail 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus : eesistuja Peeter Vaher ja liikmed Lea Kalm ning Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja R.P. süüdistuses KrK §-de 176 lg.1 ja 139 lg.2 p.1,2,3 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et R.P. on korduvalt kriminaalkorras karistatud. 1.Tartu Linna Rahvakohtu 6.juuli 1981.a. otsusega tunnistati R.P süüdi ENSV KrK § 88 lg.3 p.1 järgi ja mõisteti karistuseks kuus aastat vabadusekaotust. ENSV KrK § 139 lg.2 p.-de 1,2,3 järgi süüditunnistamisel karistati teda kolme aastase vabadusekaotusega ja süüditunnistamisel ENSV KrK § 197 lg.2 p.-de 1 ja 2 järgi mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. Kuritegude kogumi eest mõisteti R.P-le lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust tugevdatud reziimiga kasvatusliku töö koloonias. 2.Tartu Linna Rahvakohtu 1.detsembri 1986 .a. otsusega tunnistati R.P. süüdi ENSV KrK § 197 lg.2 p.1,2 järgi ja mõisteti karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust ning süüditunnistamisel ENSV KrK § 112 lg.2 järgi karistati teda vabadusekaotusega kolm kuud. Kuritegude kogumi eest mõisteti karistuseks ENSV KrK § 4o lg.1 järgi kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust . Nimetatud karistusele liideti Tartu Linna Rahvakohtu 6.juuli 1981.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osast üks aasta vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks ENSV KrK § 41 järgi mõisteti neli aastat ja kuus kuud vabadusekaotust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks R.P-l loeti neli aastat ja neli kuud vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö koloonias alates 1.detsembrist 1986.a.. Karistuse kandmise ajal 23. septembril 199o.a. põgenes R.P. kinnipidamiskohast ja pani toime võõra vara salajase varguse. Tartu Maakohtu 11.jaanuari 1994.a. otsusega tunnistati R.P. süüdi KrK § 139 lg.2 p.-de 1,2,3 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vabadusekaotust. Süüditunnistamisel KrK § 176 lg.1 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 4o lg.1 alusel liideti mõistetud karistused täies ulatuses ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest loeti üks aasta ja kaks kuud vabadusekaotust. KrK § 41 järgi liideti sellele otsusele täies ulatuses Tartu Linna Rahvakohtu 1.detsembri 1986.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kuus kuud ja 8 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti üks aasta , kaheksa kuud ja kaheksa päeva vabadusekaotust KrK § 47 lg.1 sätete kohaldamisega tingimisi kolme aastase katseajaga. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu prokurör A.Kungla , kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja R.P-le vabadusekaotusliku karistuse mõistmist. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21.veebruari 1994 .a. otsusega tühistatigi osaliselt Tartu Maakohtu 11.jaanuari 1994.a. kohtuotsus R.P-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja uueks karistuseks mõisteti KrK § 41 alusel üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Apellatsioonprotest rahuldati. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks süüdimõistetu R.P.. Avalduses palub R.P. Tartu Linna Rahvakohtu 1.detsembri 1986.a. otsusega temale süüksarvatud kuritegude ümberkvalifitseerimist kehtiva kriminaalkoodeksi järgi ja karistuste vastavusse viimist ettenähtud sanktsioonidega. Seoses kuritegude ümberkavlifitseerimisega ja karistuste vastavusse viimisega kehtivate sanktsioonidega taotleb R.P. ka Tartu Maakohtu 11.jaanuari 1994.a. ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21.veebruari 1994.a. otsuste tühistamist temale KrK § 41 sätete järgi mõistetud karistuse osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas avalduse osalist rahuldamist, tuvastas: R.P. süüditunnistamine ja karistamine Tartu Linna Rahvakohtu 6.juuli 1981.a. ja 1.detsembri 1986.a. kohtuotsustega toimus kehtinud ENSV KrK ja ENSV KrPK sätete alusel. Süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ENSV KrK §-de 88 lg.3 p.1;139 lg.2 p.-de 1,2,3; 197 lg.2 p.1,2 ja 112 lg.2 järgi ja mõistetud karistused vastavad paragrahvi sanktsioonis ettenähtud karistustele. 1.juunist 1992.a. kehtestati Eesti Vabariigis kriminaalkoodeksi uus redaktsioon. Eesti Vabariigi seaduse Eesti NSV kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni -Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta § 4 kohaselt kuulusid ENSV KrK §-de 88 ja 112 järgi karistust kandvate isikute süüdistused ümber kvalifitseerimisele Kriminaalkoodeksi vastavate paragrahvide järgi ja mõistetud karistused vastavusse viimisele Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega. Osundatud seaduse § 5 alusel kuulusid ümberkvalifitseerimisele ENSV KrK § 139 järgi süüdimõistetud isikute süüdistused Kriminaalkoodeksi sama paragrahvi piires ja mõistetud karistused vastavusse viimisele Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega . Seaduse täitmiseks moodustati järelevalvekomisjonid , kes valmistasid ette kohtutele esitamiseks materjalid nende isikute kohta , kelle süüdistused kuulusid ümberkvalifitseerimisele. Kuna R.P. oli kinnipidamiskohast põgenenud , siis tema suhtes materjale kohtule ei esitatud ning seega kuuluvad tema poolt enne 1.juunit 1992.a. toimepandud vargused ja kerge kehavigastuse tahtlik tekitamine ümberkvalifitseerimisele.Kerge kehavigastuse tahtliku tekitamise eest tuleb mõista ka uus karistus , sest kehtiv redaktsioon ei näe enam karistusena ette vabadusekaotust. Teised mõistetud karistused on vastavuses kehtivas kriminaalkoodeksis ettenähtud sanktsioonidega ja need muutmisele ei kuulu. Tartu Maakohtu 11.jaanuari 1994.a. ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21.veebruari 1994.a. otsused R.P-le karistuse mõistmisel kohtuotsuste kogumi eest KrK § 41 alusel ei kuulu muutmisele seetõttu et , kohtud on arvestanud varem mõistetud ja ärakandmata karistust,mis ka kuritegude ümberkvalifitseerimisel ei kuulu vähendamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.3,64 p.4,65 lg.3 , 779 ja seaduse Eesti NSV Kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni -Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta §-dest 4 ja 5 , Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1.Tühistada Tartu Linna Rahvakohtu 6.juuli 1981.a. otsus R.P-le süüksarvatud kuritegude kvalifitseerimise osas ja kvalifitseerida ENSV KrK § 88 lg.3 p.1 järgi kvalifitseeritud kuritegu KrK § 139 lg.3 p.1 järgi ja ENSV KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi kvalifitseeritud kuritegu KrK § 139 lg.2 p.1,2 järgi. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 2.Tühistada Tartu Linna Rahvakohtu 1.detsembri 1986.a. otsus R.P-le süüksarvatud kuriteo - kerge kehavigastuse tahtliku tekitamise - kvalifitseerimise ja karistamise osas. Kvalifitseerida ENSV KrK § 112 lg.2 järgi kvalifitseeritud kuritegu KrK § 113 järgi ja mõista karistuseks kolm kuud aresti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21.veebruari 1994.a. otsus R.P. süüdistusasjas jätta muutmata. 4.R.P. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Otsus jõustub 23.mail 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: P.Vaher Liikmed: L.Kalm J.Rätsep