III-1/3-28/95

III-1/3-28/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja M.R. süüdistuses VNFSV KrK §-de 99, 109 ja 120 lg. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu M.R. seaduslik esindaja Kalju R. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Pärnu
3. jsk. rahvakohtu
4. detsembri
5. a. otsusega mõisteti M.R. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK §de 99, 109 ja 120 lg. 1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 4 aastat ühes õiguste kaotusega 2 aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. Kohtuotsusega tunnistati M.R. süüdi selles, et tema, töötades Pärnu Loomtoorsaaduste varumiskontoris kokkuostjana, ostis ajavahemikus
6. a. juulikuust kuni
7. augustini
8. a. talunikelt kokku toornahku ja vahetas neid töödeldud nahkade vastu, märkimata kokkuostukviitungitele nahakoguseid. Taotledes varumisplaani täitmist ja kasu kokkuostuprotsendi suurendamisest, kirjutas ta hiljem kviitungitele suuremad nahakogused, lisades kokkuostetud kaubale nahakoguseid oma nahaparkimistöökojast. Ühtaegu jätkas ta ilma loata kodutöönduslikult toornahkade parkimist. Nii oli
9. augustil
10. a. tema nahaparkimistöökojas töötlemisel 29 toornahka. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
11. jaanuari
12. a. määrusega jäeti Pärnu
13. jsk. rahvakohtu
14. detsembri
15. a. otsus M.R. süüdistusasjas VNFSV KrK §-de 99, 109 ja 120 lg. 1 järgi muutmata ja tema kassatsioonkaebus rahuldamata. Süüdimõistetu M.R. seadusliku esindaja, tema poja K.R. avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse M.R. õigeksmõistmist talle süüksarvatud tegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt, tuvastas: M.R. karistati nõukogude okupatsiooni ajal VNFSV KrK §-de 99, 109 ja 120 lg. 1 järgi. Eesti Vabariigi kodaniku karistamine VNFSV KrK § 99 järgi on vastuolus Rooma
16. novembri
17. a. Konventsiooniga inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks (art. 7 p. 2), mis keelab isiku kriminaalvastutusele võtmise teo eest, mis selle toimepanemise ajal ei olnud kuritegu tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud õiguse üldpõhimõtete järgi. Ka Eesti Vabariigi Kriminaalseadustikus ei peetud kodutöönduses toornahkade töötlemist kuriteoks. Kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, puudub M.R-le VNFSV KrK § 99 järgi süüdksarvatud teo puhul kuriteosündmus. Kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega võib okupeeriv riik kehtestada okupeeritud territooriumil kriminaalseadusi, mis näevad ette kriminaalvastutuse okupatsioonivõimude poolt keelatud tegude eest, kui need on samal ajal kuriteod ka tsiviiliseeritud rahvaste poolt tunnustatud õiguse üldpõhimõtete järgi. Sellest tulenevalt võisid okupatsioonivõimud kehtestada kriminaalvastutuse VNFSV KrK §-des 109 ja 120 sätestatud tegude eest. M.R. süüdimõistmine VNFSV KrK § 120 lg. 1 järgi ei ole aga põhjendatud, kuna VNFSV KrK §-s 109 sätestatud ametialase kuriteo puhul hõlmab selle subjektiivne külg ka süüdlase omakasuajendit ja sellest lähtudes ametlikes dokumentides teadvalt valede sissekannete tegemist. Kuritegude konkurentsi puudumise tõttu tulnuks M.R-le süüksarvatud teod kvalifitseerida üksnes VNFSV KrK § 109 järgi. Kuna M.R. on VNFSV KrK § 109 järgi süüdi mõistnud okupeeriva riigi kompetentne kohtuorgan ning kriminaalasja arutamisel ja kohtuotsuse tegemisel on järgitud kehtestatud protsessikorda, kusjuures Eesti Vabariigis ei ole isiku rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes seadusega sätestatud, puudub õiguslik alus nõukogude okupatsiooniaegse kriminaalasja lõpetamiseks kuriteosündmuse või kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Eeltoodu välistab M.R-le karistuse mõistmisel VNFSV KrK § 49 sätete kohaldamise ning tema lõplikuks karistuseks tuleb lugeda VNFSV KrK § 109 järgi mõistetud vabadusekaotuslik karistus Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 1 ning AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 3, ja 65 lg. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
18. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
19. jaanuari
20. a. määrus ja Pärnu
21. jsk. rahvakohtu
22. detsembri
23. a. otsus M.R. süüdimõistmises VNFSV KrK §-de 99 ja 120 lg. 1 järgi ja mõista ta selles osas õigeks. M.R-le VNFSV KrK § 109 järgi mõistetud vabadusekaotusliku karistuse osas jätta kohtulahendid muutmata.
24. K.R. avaldus kohtuvea parandmiseks rahuldada osaliselt. Riigikohtu otsus jõustub
25. septembril
26. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe