III-1/3-29/95

III-1/3-29/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja E-E.R. süüdistuses VNFSV KrK §-de 99 ja 107 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Pärnu 3 jsk. rahvakohtu
3. aprilli
4. a. otsusega mõisteti E-E.R. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK §-de 99 ja 107 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 10 aastat ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegumi
5. mai
6. a. määrusega jäeti rahvakohtu otsus muutmata ja E-E.R. kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi määrusest nähtub, et E-E.R. tunnistati süüdi selles, et tema ostis
7. a. kokku villast lõnga ning tegeledes keelatud tööndusega, valmistas sellest villaseid tooteid ja realiseeris neid spekulatiivsete hindadega. Süüdimõistetu E-E.R seadusliku esindaja, tema poja H.R., kelle elukoht on USA-s, volitusel esitas U.J. avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotletakse kohtulahendite tühistamist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: E-E.R. on mõistetud nõukogude okupatsiooni ajal süüdi VNFSV KrK § 99 ja 107 järgi. Eesti Vabariigi kodaniku karistamine VNFSV KrK § 99 järgi on vastuolus Rooma
8. novembri
9. a. Konventsiooniga inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks (art. 7 p. 2), mis keelab isiku kriminaalvastutusele võtmise teo eest, mis selle toimepanemise ajal ei olnud kuritegu tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud õiguse üldpõhimõtete järgi. Ka Eesti Vabariigi Kriminaalseadustikus ei peetud kodutöönuses villaste toodete valmistamist edasimüümise eesmärgil kuriteoks. Kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, puudub EE.R-le VNFSV KrK § 99 järgi süüksarvatud tegude puhul kuriteosündmus. Kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega võib okupeeriv riik kehtestada okupeeritud territooriumil kriminaalseadusi, mis näevad ette kriminaalvastutuse okupatsioonivõimude poolt keelatud tegude eest, kui need on samal ajal kuriteod ka tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud õiguse üldpõhimõtete järgi. Sellest tulenevalt võisid okupatsioonivõímud kehtestada kriminaalvastutuse VNFSV KrK §-s 107 sätestatud tegude eest. E-E.R. süüdimõistmine VNFSV KrK § 107 järgi ei ole aga põhjendatud. Kooskõlas nõukogude kriminaalõiguse teooria seisukohtadega müüakse spekulatsiooni puhul ostetud kaubad ja esemed edasi nende esialgsel kujul. Kui isik ostab kaupu üles tooraineks, et kasusaamise eesmärgil valmistada sellest kvaliteedilt uusi esemeid ja tooteid, mille kohta kehtib keeld, ning realiseerib neid, pole see kvalifitseeritav spekulatsioonina, vaid keelatud tööndusega tegelemisena. Seetõttu puudub E-E.R-le VNFSV KrK § 107 järgi süüksarvatud tegudes kuriteokoosseis. Kuna okupatsioonivõimude poolt keelatud tööndusega tegelemisel villaste toodete valmistamise näol puudub kuriteosündmus, on VNFSV KrK § 107 järgi kvalifitseeritud tegude ümberkvalifitseerimine VNFSV KrK § 99 järgi välistatud. Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 1 ja 2 ning AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, ja 65 lg. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
10. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
11. mai
12. a. määrus ja Pärnu
13. jsk rahvakohtu
14. aprilli
15. a. osus E-E.R. süüdistusasjas VNFSV KrK §-de 99 ja 107 järgi ja mõista ta surmajärgselt õigeks.
16. U.J. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
17. oktoobril
18. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe Jüri Rätsep