← Eesti

III-1/3-30/95

III-1/3-30/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. oktoobril
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja T.S. süüdistuses KrK § 140 lg. 2 p. 1,2,3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu
  3. veebruari
  4. a. otsusega mõisteti T.S. süüdi KrK § 140 lg. 2 p. 1,2 ja 3 järgi ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 alusel liideti mõistetud karistusele Jõgeva Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a. otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas, kusjuures karistuse kandmise algusajaks loeti
  7. november
  8. a. Pärnu Linnakohtu otsuse peale esitasid apellasioonkaebuse süüdimõistetu T.S. ning tema kaitsja vandeadvokaat Valvo Roosmaa. Apellandid taotlesid T.S. õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  9. aprilli
  10. a. otsusega jäeti Pärnu Linnakohtu
  11. veebruari
  12. a. otsus T. S. suhtes sisuliselt muutmata. Kohtuotsust täpsustades jäeti sellest välja tema süüdimõistmine KrK § 140 lg. 2 p. 3 järgi. Oma avalduses kohtuvea parandamiseks vaidlustab T.S. karistuse kandmise aja alguse, väites, et ta võeti vahi alla
  13. novembril
  14. a. ja sellest päevast peaks algama karistuse kandmise aeg. Veel väidab avaldaja, et
  15. juulil 1994.a. peeti ta kinni Pärnus kuriteos kahtlustatavana ja kuni
  16. augustini
  17. a. viibis hulkurite vastuvõtu-jaotuspunktis. T.S. väidete kohaselt peeti teda hulkurina kinni alusetult, sest tal oli alaline sissekirjutus ja elukoht Xxxxxxxx, Xxxxxx tee x-x ning ta töötas lepingu alusel kooperatiivis "ÜKK". Avalduses taotletakse hulkurite vastuvõtu-jaotuspunktis viibitud aja arvestamist karistusaja hulka. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas kaebuse osalist rahuldamist leidis: Pärnu Linnakohtu
  18. veebruari
  19. a. otsuses on märgitud, et T.S. karistuse kandmise algust tuleb arvata alates
  20. novembrist
  21. a. Hiljem, s.o.
  22. juunil 1995.a on T.S. kriminaalasja arutamisel eesistujana osalenud Pärnu Linnakohtu kohtunik Teet Olevik täpsustanud karistuse kandmise aja algust ning lugenud selleks päevaks
  23. novembri
  24. a. Kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et T.S. peeti kinni
  25. novembril
  26. a. kell 18.00 Xxxxxxx . Tema karistuse kandmise aja alguseks on õigesti loetud
  27. november
  28. a. Pärnu Politseiprefektuuri
  29. oktoobri 1995.a teatise kohaselt oli T.S. kinni peetud
  30. juulil
  31. a. hulkurina Pärnu vastuvõtu-jaotuspunktis ning vabastati sealt
  32. augustil
  33. a. ja saadeti oma elukohta XxxxxXxxxxxxx. Riigikohus leiab, et T.S. kinnipidamine hulkurina Pärnu vastuvõtu-jaotuspunktis oli ebaseaduslik, sest tal oli kindel elukoht, sissekirjutus ning töökoht. Kinnipidamise ajal teostati T.S. suhtes uurimistoiminguid -
  34. juulil
  35. a. kuulati teda üle tunnistajana ja vastastati kannatanu M.T-ga. Kuna ebaseadusliku kinnipidamise ajal teostati T.S. suhtes uurimistoiminguid, oli sisuliselt tegemist varjatud eelvangistusega. See aeg tuleb lugeda KrK § 45 alusel karistuse tähtaja hulka ning vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel arvestatakse päev päeva vastu. Seega tuleb ajavahemik
  36. juulist kuni
  37. augustini
  38. a. lugeda kantud karistuseks ja maha arvata kandmisele kuuluvast karistusajast. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, 65 lg. 3; 779, KrK § 45, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  39. Tühistada osaliselt Pärnu Linnakohtu
  40. veebruari
  41. a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
  42. aprilli
  43. a. otsus T.S-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja lugeda lõplikuks karistuseks kolm aastat ja kaks kuud vabadusekaotust alates
  44. novembrist
  45. a.
  46. Süüdimõistetu T.S. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
  47. oktoobril
  48. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Peeter Vaher Liikmed : Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.