III-1/3-30/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,
- oktoobril
- a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja T.S. süüdistuses KrK § 140 lg. 2 p. 1,2,3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu
- veebruari
- a. otsusega mõisteti T.S. süüdi KrK § 140 lg. 2 p. 1,2 ja 3 järgi ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 alusel liideti mõistetud karistusele Jõgeva Maakohtu
- oktoobri
- a. otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas, kusjuures karistuse kandmise algusajaks loeti
- november
- a. Pärnu Linnakohtu otsuse peale esitasid apellasioonkaebuse süüdimõistetu T.S. ning tema kaitsja vandeadvokaat Valvo Roosmaa. Apellandid taotlesid T.S. õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a. otsusega jäeti Pärnu Linnakohtu
- veebruari
- a. otsus T. S. suhtes sisuliselt muutmata. Kohtuotsust täpsustades jäeti sellest välja tema süüdimõistmine KrK § 140 lg. 2 p. 3 järgi. Oma avalduses kohtuvea parandamiseks vaidlustab T.S. karistuse kandmise aja alguse, väites, et ta võeti vahi alla
- novembril
- a. ja sellest päevast peaks algama karistuse kandmise aeg. Veel väidab avaldaja, et
- juulil 1994.a. peeti ta kinni Pärnus kuriteos kahtlustatavana ja kuni
- augustini
- a. viibis hulkurite vastuvõtu-jaotuspunktis. T.S. väidete kohaselt peeti teda hulkurina kinni alusetult, sest tal oli alaline sissekirjutus ja elukoht Xxxxxxxx, Xxxxxx tee x-x ning ta töötas lepingu alusel kooperatiivis "ÜKK". Avalduses taotletakse hulkurite vastuvõtu-jaotuspunktis viibitud aja arvestamist karistusaja hulka. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas kaebuse osalist rahuldamist leidis: Pärnu Linnakohtu
- veebruari
- a. otsuses on märgitud, et T.S. karistuse kandmise algust tuleb arvata alates
- novembrist
- a. Hiljem, s.o.
- juunil 1995.a on T.S. kriminaalasja arutamisel eesistujana osalenud Pärnu Linnakohtu kohtunik Teet Olevik täpsustanud karistuse kandmise aja algust ning lugenud selleks päevaks
- novembri
- a. Kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et T.S. peeti kinni
- novembril
- a. kell 18.00 Xxxxxxx . Tema karistuse kandmise aja alguseks on õigesti loetud
- november
- a. Pärnu Politseiprefektuuri
- oktoobri 1995.a teatise kohaselt oli T.S. kinni peetud
- juulil
- a. hulkurina Pärnu vastuvõtu-jaotuspunktis ning vabastati sealt
- augustil
- a. ja saadeti oma elukohta XxxxxXxxxxxxx. Riigikohus leiab, et T.S. kinnipidamine hulkurina Pärnu vastuvõtu-jaotuspunktis oli ebaseaduslik, sest tal oli kindel elukoht, sissekirjutus ning töökoht. Kinnipidamise ajal teostati T.S. suhtes uurimistoiminguid -
- juulil
- a. kuulati teda üle tunnistajana ja vastastati kannatanu M.T-ga. Kuna ebaseadusliku kinnipidamise ajal teostati T.S. suhtes uurimistoiminguid, oli sisuliselt tegemist varjatud eelvangistusega. See aeg tuleb lugeda KrK § 45 alusel karistuse tähtaja hulka ning vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel arvestatakse päev päeva vastu. Seega tuleb ajavahemik
- juulist kuni
- augustini
- a. lugeda kantud karistuseks ja maha arvata kandmisele kuuluvast karistusajast. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, 65 lg. 3; 779, KrK § 45, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada osaliselt Pärnu Linnakohtu
- veebruari
- a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a. otsus T.S-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja lugeda lõplikuks karistuseks kolm aastat ja kaks kuud vabadusekaotust alates
- novembrist
- a.
- Süüdimõistetu T.S. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
- oktoobril
- a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Peeter Vaher Liikmed : Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.