III-1/3-34/95

III-1/3-34/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest, ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja Andrei Fedossovi süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Sillamäe Linnakohtu 21.märtsi 1995.a. otsusega mõisteti A. Fedossov süüdi KrK § 115 lg 2 p. 3 järgi ning teda karistati 3 aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. A. Fedossovi süüdimõistmise aluseks on tema käitumine
3. novembri 1994.a. hilisõhtul Sillamäe kultuurimaja lähikonnas asuvas linnapargis. Kohtu poolt tuvastatuks loetud tehiolude kohaselt läks ta kultuurimajast läbi pargi saatma alaealist N.K-t, jätkas kaasasolnud viina joomist pargipingil, kus asus saadetavat tütarlast ründama suguühendusse astumise eesmärgil. Vastupanu ületamiseks ja füüsilise üleoleku rõhutamiseks tõukas ta N. K asfaldile pikali, kägistas viimast ning appikarjetest hoolimata riietas rünnatava lahti ja sooritas vastupanu ületamise järel temaga suguakti. Kannatanu hirmutamiseks lõi A. Fedossov teda korduvalt näkku. Niisugune tegevus on hinnatud vastavaks menetlusosaliste eeluurimisel antud ütluste, vaatlus- ja ekspertiisiandmetega ning A. Fedossovi käitumine on kvalifitseeritud alaealise vägistamisena KrK § 115 lg 2 p. 3 järgi. Sillamäe Linnakohtu
4. märtsi 1995.a. otsuse peale esitas süüdimõistetu A. Fedossovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi L. Andrejeva väljaspool AKKS § 6 lg 1 sätestatud tähtaega
5. aprillil 1995.a. apellatsioonkaebuse, olles eelnevalt s.o.
6. märtsil 1995.a. esitanud linnakohtule avalduse apellatsioonitähtaja pikendamiseks 20 päevani. Sillamäe Linnakohtu
7. mai 1995.a. määrusega jäeti kaitsja apellatsioonitähtaja pikendamise taotlus rahuldamata. Selle määruse vaidlustamiseks esitatud kaitsja erikaebus jäeti Viru Ringkonnakohtu
8. juuni 1995.a. määrusega samuti rahuldamata. Järgnevalt on EV Riigikohtule esitanud A. Fedossovi kaitsjana vandeadvokaat N. Rogulski avalduse Sillamäe Linnakohtu
9. märtsi 1995.a. otsuse tühistamiseks kohtuvea parandamise korras. Avaldaja leiab, et Sillamäe Linnakohus on süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tuginenud kohtualuse, kannatanu ning tema seadusliku esindaja kohtueelsel uurimisel antud ütlustele ja jätnud tähelepanuta nende poolt kohtus räägitu selle kohta, et suguühe A. Fedossovi ja N. K vahel toimus ilma vägivallata, mõlema nõusolekul ning nende varasemate suhete jätkuna. Väidetult tulenes sellest kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine. Avalduses rõhutatakse ka seda, et esmaseid uurimistoiminguid on teostanud erinevad politseiametnikud, kellel selleks õiguslik alus puudus - kriminaalasi ei olnud nende menetluses ja neile ei ole antud dokumenteeritud korraldusi uurimistoiminguteks. Samuti seda, et A. Fedossovi ennast süüstavate ütluste vormistamisel ei ole järgitud KrMK § 351 nõudeid ja tema süüdistatavana ülekuulamise protokollis on osa KrMK § 127 lg 1 ettenähtud rekvisiitidest täitmata. Kohtuarstliku ekspertiisi tulemusi ei saa väidetult arvestada seetõttu, et ekspertiis on määratud enne kriminaalasja algatamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ärakuulanud prokuröri arvamuse, milles ta ei toetanud kaitsja poolt esitatud avaldust t u v a s t a s: Sillamäe Linnakohtu
10. märtsi 1995.a. otsuses on KrMK § 19 ja § 50 nõuetele vastavalt analüüsitud Andrei Fedossovi käitumisega seotud tehiolusid ja tõendeid. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on sisukohaselt käsitletud tema kohtu alla andmise aluseks olnud süüdistuse formulatsiooni ja tõendeid, mis ta süüdiolekut kinnitavad. Kohus on põhjendatult hinnanud kannatanu psühho-füüsilist seisundit, vägivallajälgi, kõrvalistele isikutele vahetult sündmuste järel avaldatud selgitusi ja kaebeid kogumis vastavatena N. K poolt avaldatud vägistamise kirjeldusega, mis on fikseeritud tema esimestel ülekuulamistel. Sündmuste samasugust kulgu on süü ülestunnistusele ilmumisel ja järgnenud ülekuulamistel eraldi kinnitanud ka A. Fedossov. Hiljem avaldunud kannatanu ja kohtualuse tahe leevendada kuriteolise ründe olemust kokkuleppel toimunud suguühenduse tasemele ei võimalda kummutada KrK § 115 lg 2 p. 3 tunnustele vastanud kuriteo toimumist. Avaldaja viited uurimistoimingute puudulikule või ebakorrektsele vormistamisele ei osunda ühelegi AKKS § 39 lg 3 loetletud kriminaalprotsessi seaduse olulise rikkumise tunnusele, mis annaks aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Politseiametnikke on protokollide koostamise asjaolude kohta kohtuistungil üle kuulatud. Andrei Fedossovi omakäeliselt vormistatud süü ülestunnistusele ilmumine ja tema järgnenud ütlused on adekvaatses seoses muude sündmuste järel kogutud tõenditega. KrMK § 156 lg 2 kohaselt võib juhul, kui kriminaalasja algatamise põhjendatus tuleneb eksperdiarvamusest, ekspertiisi määrata ka enne kriminaalasja algatamist. A. Fedossovi kriminaalasjas ei ole ilmnenud ka muid kriminaalprotsessi eeskirjade rikkumisi, mis AKKS § 39 lg 4 mõttes on takistanud või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalprotsessi seaduse olulise rikkumise tunnuste puudumise tõttu, juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, 65 lg 3 ja 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Jätta Sillamäe Linnakohtu
11. märtsi 1995.a. otsus muutmata. Süüdimõistetu Andrei Fedossovi kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
12. oktoobril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher